Balti Jaam 2010-2021

Hallooo Rovaniemist!

2011-03-02T08:52:00.000+02:00

Pole ammu kuulnud jah? varsti postitan Rovaniemi Raudteejaama ja lumeskulptuuride pilte. Tegime siia Soome Raudtee symboli, Kivimehe - teate, selle, kes istub Helsingi suure raudteejaama fassaadil. Ehitasime neid -26 kraadi sees.
Blokeerisin ära otse blogisse postitamise e-maili, sest liiga palju hindikeelest sodi hakkas tilkuma mustanditesse.
Kui soovite saata pilte Balti Jaamast edaspidi, siis saatke tuuli punkt reinsoo ätt gmail punkt com

Näeme maikuus, kui oitseb sirel ja laulab ööbik (Hirvepargis) ja uuel elul ärkab ilm. Siin on juba kevad. Ja jaam sulab....

punane pühapäev

2010-10-27T07:04:00.000+03:00

Inglise buldoge ja triibuseelikuid

2010-10-03T19:12:00.001+03:00

Koer rongi vastas! Ma ei näinud kahjuks, millisele puudlile see inglise härrasmees vastu tuli.

Küll aga tabasin ühe tema rahvus-, ehkki mitte liigikaaslase. Ken läks Moskvasse, kaaslased aga Kohilasse. Saatsid üksteist kenasti. Viljandi rong väljus 16:32 nagu ikka, ent minu tädi plära uskudes sõidab praegu ainult Türile, kust edasi viiakse inimesed bussiga soovitud sihtkohtadesse.
Ken ütles, et tal on kahju euro tuleku pärast, mis meil kõvasti hindu tõotab tõsta. Vastasin, et neid juba vargsi tõstetakse, nii et inglise firmade poodides on vaat et odavamgi kaup kui eesti omades. Kurat, jälle teen reklaami! Ei ole plaanis ju. Aga Ken ütles et "sealtsamusest ketist" ostavad inglased ise kodumaal palju ja usaldavad "seda" kaubamärki. Tore sell, inglaslikult lõbus. Kumb britt teile siis rohkem meeldib, ah?

Oi, lootsin väga et puurikeses on mõni lemmikloom. Ent see perenaise Pille poolt kodus ootava tšintšilja jaoks alles äsja ostetud.

Aga lemmikutele oli pühendatud ka Jaama turu aed, kus parasjagu väljas head sõnad ja lahked näod, midapappkass Bobo praegused ringiväntsutajad on samas piirkonnas kaadrisse saanud. Peale Bobofariaanlaste liigub aga Jaamas muidki fotoaparaadiga inemisi. Kahtlustan, et mõned neist on EKA fotograafiatudengid, mõned ehk Kalamajas elutsevad kunstiinimesed.... mõned eputavad niisama oma lainurkobjektiividega. Pildistavad trammipeatuses ja katuse all...kui nad aga seda juttu kogemata loevad, siis saatku pilte ka mulle!

Tüüpiline elektrorongija pakkimisviis. Nagu võiks miski või keegi kotist põgeneda, kui seda tugeva köiega kokku ei seo.

Kultuuri- ja rahvakunstilinna Viljandisse suunduvale rongile läks triibuseelikuga tüdruk. Ema ja tütar eitasid igasugust seost rahvakunstiga. Aga ju see rahvuslikkus on nagu viirus, ta lööb ikka välja, kuigi sa arvad, et see on ainult nohu.

uued pildid järgmisel nädalal, kui te just ise ei saada.

4 naeratust seenesoustiga

2010-10-01T20:36:00.001+03:00

Tahtsin minna täna pikemaks jaama, aga jopelukk läks katki ja pool plaanitud ajast kulus kangapoodides luuserdamisele ning lisaks oli mul kange kihk Stroomi metsas hommikujooksu ajal nähtud kännu-nunnud üles klõpsata. Siis otsisin veel mööda Maxi-valevorsti-maid tõotet Muhu tikandi raamatut, ent mida netu, seda netu. Jaama jõudsin kuskil tunnike enne trehvunki uues Kristiines... kuhu jõudnult hakkas kahju, sest jaamas oleks ilmselt huvitavam olnud. Peale uue Marks & Spenceri pole see laienenud keskus sottigi väärt. Mingi väike M&S võiks Jaamas kah olla. Või lihtsalt nende toodetel põhinev kohvikunurk... fair Trade on the railway. ja ei, ma pole reklaamiagent.
Aga mis ma siis jaamas pildile sain? ühe tormava kauboi Peetri

Heegeldatud Meeli imearmsa lillekimbuga, mõeldud 9-aastaseks saavale lapselapsele, noorema poja lapsele, kellega samal päeval on sünnipäev, 50., ka tema onul, Meeli vanemal pojal.

Viljandi rong oli ees. No läheks õige vaataks, kes täna Viljandi sõidab? Ja ennäe - õnnestus tuttavat nägugi kohata - RaM Kooli muusikaõpetajat Helerini

, kelle 2-aastane põnn oli ootamatult otsustanud liituda Türile sõitva vanaemaga, keda ta tegelikult lihtsalt koos vanematega ära saatma oli tulnud.

Ärevusega piidlesid vanemad rongiukse poole, et kas ehk viskub põngerjas sealt viimasel hetkel veel välja perroonile.

Väike kõne vanaemale: kui tekib kahetsus ja halin, tormatakse Tallinn-Väiksesse rongi vastu.

Huvitav, kaks tükki vaatavad ühes suunas, kas tuleb veel inimesi sappa? Ei vist.

Uksed läksid kinni (teisel katsel) ning tšuhh tšuhh läks rata-taa uhti uhti ...Viljandi poole. Niimoodi algabki see iseseisev elu.

Samal ajal seisis üks muhe Perekond külmakartmatult tugevakondilise pereisaga ja jaamasaginast elevil kärusohvriga ülmsüütuna vale perrooni otsas, teadmata, et neid ootav Tartu rong hilineb pisut hoopis hotelli-poolses jaama otsas olevale teele.

Nii me siis sammusime nagu kuldhane järele neljakesti õigesse paika, kus Perekond ilusti rongile sai. Nii tore, kui suudan kellegile kasulik olla. Siis aga oli rong ka minu jaoks läinud ja aeg hakata kristiine poole astuma.

Ma vist ostan M&S-st jope....sest siis on hea külmaga pildistamas käia, eksju.

EI, MA EI TEE REKLAAMI. Ausalt.

aga lubatud seenesoust on siin:

luuletustest

2010-09-26T06:46:00.000+03:00

Kuna ühtki luuletust ei ole laekunud, külmutan luulevõistluse kuni hakkavad pimedate kuude luuleõhtud Vilde muuseumis. Tegelikult võiks jaamas ka deklameerida. Kas keegi keelaks luuletusi lugeda? Huvitav. Ma proovin järgi. Tahaks näha mis põhjendusega üritataks mind ära ajada (sest ma olen kindel, et Tallinnas on kõik positiivsed ettevõtmised äärmiselt kahtlased & püütakse kiiremas korras lõpetada).

Juhuslik läbipõige ja kadunud nimi

2010-09-24T19:07:00.000+03:00

Ikka kadus see paber ära! See, kuhu nahakunstnik X oma nime kirjutas. Oli mul vaja see kott neid flaiereid ja tasuta lehti täis toppida - aga mul oli tarvis materjali väljalõikeraamatu jaoks, mis peaks visualiseerima minu unistuste kunstistuudio. Ja nii ma seilasin siis pärastlõunal mööda Jaama, suur kott paberipahna ja teine postipaki-isolatsioonipabulaid ning fotoaparaati täis.

Aga Nahakunstnik X läks Palamuse laadale. Ta teeb inimese ja loomanäolisi pudeleid ja tema tulevase veebilehe aadress peaks olema nahkapandud.ee. Nahka pandud elu, olevat Jaan Kaplinski kord teda resümeerinud.
Vot siis. Moskva rongi mina täna ei oodanud ja kes teab, kui palju inimesi üldse selle peale jõudis, sest trammid ei liikunud ja mööda Kopli tänavat kodu poole sammudes tuli mulle vastu palju reisikottidega inimesi, keel puhta vesti peal (neil, kel oli vest...).

Rongiaken peegeldab tegelikkust

ökohipimutikotikiri

Kallis kraam

tunnistaja

kringlid

veel üks ökohipikotipilt!

Jaamas nägin veel vanu lontruseid ja...midagi erilist ei jäänudki muud silma. ikka sõdurpoisid ja vanamutid ja...

aga jaama lähedal avastasin väga huvitava sõnumiga konteineri.

ja siis oli veel kena vaade kõrgusse.

luuletusvõistlus!!!!

2010-08-12T18:44:00.000+03:00

teate, see minu luuletus...see ikka pole see.
Nii et tahaks et teie kirjutaks lahedamaid luuletusi Balti Jaamast. ma orgunnin mingi žürii ka. Korraliku. Mõne arhitekti...mõne õppejõu... mõne noore luuletaja. Ja auhinnaks.... olgu üks Balti jaama näitusel olnud fotodest. Esimene koht saab Naeratuse foto. Selle kus jaam on tagurpidi. ja teine koht saab Moskva rongi foto. Ja kolmas saab ühe väikse omal valikul.

aga see pole kerge, ma ütlen teile.
Pilti on suht lihtne teha, aga sõnadega maalida, mis Jaamas toimub on pea võimatu. Näe mul läks mingi nädal või rohkem.

mingit laadi luuletus.

2010-08-11T14:06:00.000+03:00

Jultunult ülbe ja inetu Jaam jagab pilgule vopse

tuimestab taldu ja täidab tossuga kopse
Valusa ropsuga rebib meilt kirevaid maske
Iseend teeselda järsku on üllatavraske
Ähvardavrõvedalt niriseb laugudelt puna
ei suuda keegi neist tasuda lahkumisluna
Kleebitud pingile justnagu tulba peal plakat
Jälle veits vara on plaskuga peale vist hakat
vaevu veab jalgu siin päikese väsinud kiir
kus jookseb varju ja valguse paigatud piir
jalutu unistus luugist sa hoiule anna
kirves kuid pea kohal üksinda lõpuni kanna
kohvriga tühjust siin tassivad päeviti vargad
vaevaga raisatud tunde öös ootavad sargad
iga päev rongiga lahkub siit viimne raas lootust
vagunipõhjast jääb maha vaid laiska selgrootust
maha jääb peaaegu kõik, jäävad aru ja aim
ajatu kulg, umbne paik, elueitamisvaim
keeravad sõlme ja peksavad vastu pange
su hinge kui nartsu ja viskavad määrdunud hange
viskavad vastu vahtimist ükskõiksuspoose
iga päev kübarast tõmmates tühjaläind loose
Ausalt ja katmata kole, kuid paeluv kui film
Jaam püsib. Rong tuleb. Kohvris on hea sõidu ilm.

hea uudis

2010-08-11T13:24:00.000+03:00

Tere!

Meil on hea meel teatada, et ilmumist on alustanud Eesti urbanistide

uudiskiri "U", mida saab lugeda, tellida ja alla laadida aadressilt

http://www.linnakeskus.ee

Loodetavasti saab uudiskirjast ja valmivast linnakeskus.ee

veebiplatvormist kokkupuutepunkt ja infovahetuskoht kõigile - teadlastele,

planeerijatele, aktivistidele, ametnikele, üliõpilastele - kes oma

igapäevatöös ja -toimetustes tegelevad linnaarengu ja -planeerimise

küsimustega ning valutavad südant Eesti linnade elukvaliteedi pärast.

Tulge tutvuma ja kaasa lööma!

Parimate soovidega,

Linnalabor

toimetus@linnalabor.ee

Niikse kirja ma sain, ja loodetavasti avaneb sedakaudu võimalus ka Balti Jaama piirkonnaga seotud ideid levitada, tagant torkida.

2010-08-01T12:08:00.000+03:00

Siin siis paar pildikest, mis too päev silma jäid, kui Ühe Jalaga Karvik mind keelas teda pildistada. Tegelikult mulle tundus, et see on vastumeelne Kiuste-Keeld. Ei ole päris nii, et nad üldse Pildis ei taha olla. Koristaja igatahes sätib end Pilti. Istub kus tahab kuidas tahab prügikotiga, kõigi nähes, kui tahab, väljasmaalased lähvad mööda, tal Ükskõik. Vsjoo Ravnoo. Ma hakkan seda tädi Vsjooravnooks kutsuma.

aga see üleni Oranž tädi oli ka vahva. Tuli vist Kloogalt. Paistis, paistis rannas, siis sai tööpäev läbi ja istus rongi.

Jultunult ülbe ja inetu Jaam jagab pilgule vopse

väsitab taldu ja täidab tossuga kopse....

ma pean pisut veel kohendama luuletust, küll ta tuleb. pole nii lihtne seda pilti maalida.

Võlg Väikse Rohelise fotodega

2010-08-01T11:56:00.002+03:00

Võlg

2010-08-01T06:23:00.000+03:00

Väikse Rohelise fotod olid üles panemata.

Olin terve suvi Viljandis ja tegin aias tööd. Viljandisse saab ka rongiga nii et... rongisõit ja loksumine aga ajas mul viimati pea valutama. Ei näinud iseenda Jaama saabumistki.

Palju huvitavaid kaadreid lipsas Jaamas mööda, mida ei jõudnud või ei saanud kinni napsata või kui sai, siis on need mobla sees kümne luku taga ja ei mina tea mismoodi neid kätte saab.

aga minnes ise siin ükspäev jälle kaameraga Jaama, avanes nii kirju ja sigrimigri vaatepilt et fotole üldse ära ei mahu. Looderdavad koristajad, moslemid, peksasaanud ja üleni kinniseotud peaga pätid ja ühe jalaga hirmutised ja kained narkomaanid ja kaksikud ja hipid ja rukkililledega homod. Nii et ma mõtlesin, et sellest peab hoopis luuletuse kirjutama. Seda enam, et eluheidikud sundisid mind pilte maha kustutama.
...
ja nüüd ta räägib mulle et mu üleslaadimise limiit on ületatud nii et ma pean miskit välja mõtlema et seda blogi üldse jätkata saaks.

Balti jaamast

2010-06-06T23:27:00.001+03:00

Tere!

Oleme Sinu tegemisi jälginud ning huvitatud koostööst. Nimelt
planeerime sügise alguses suurt aruteluõhtut Balti jaama piirkonna
arengust. Tahame kokku kutsuda linnauurijad, piirkonnaga seotud
omanikud-arendajad, linnavõimu ja piirkonnaseltsid. Sina võiksid seal
kindlasti enda materjale esitleda ja miks mitte ürituse raames näituse
korraldada.

Ma teavitan Sind eelinfo korras, kuna midagi täpsemat pole meil veel
paigas. Võime hakata sel teemal koos edasi mõtlema.

Suurt suve!

Teele Pehk
LINNALABOR
teele@linnalabor.ee
www.linnalabor.ee

----------------------------------------------------------------
This message was sent using IMP, the Internet Messaging Program.

Täna

2010-05-15T08:00:00.000+03:00

Võtan fotoka küll kaasa aga aktsiooni vist tegema ei hakka või eks näis. Kuna te nii laisad olite ja ei saatnud e-maile, ja kuna ma ei tea kas kedagi tuleb.
pealegi on puud laialt lehtes ja inimestel suvekleidid selgas. Ei siit enam pildistamise-päeva-petupilti saa.
aga käime lihtsalt ringi ja Kalamaja päevad on ka, onju, et kui te nagunii Boheemi kiluleiba lähte sööma siis tehke üks klõpsakas Raudteelaste klubi majast või tehke luuret Volli baaris et kas sääl on kohta kuhu pilte riputada. Tulevikus.
üks mängu-idee mõlgub meeles. selline linna-pildimäng. Aga siis peab asutusi moosima.

Eesti raudtee

2010-05-13T00:01:00.001+03:00

Eelmisel suvel tulin baltijaamale ja tegin videosid Eesti raudteest))
Küll minu meelest on ta võimas ja on tore seda vaadata
http://www.youtube.com/watch?v=LlPySNK6cT4

uus ühispildistamine?

2010-05-12T09:34:00.000+03:00

Mis te arvate kui teeks flash mobina ühe pildistamise veel nt laupäeval? Selleks, et muuhulgas Peeter Langovits saaks veel ühe laheda pildi pildistajatest (mõnest aktsioonist tal pilte ei ole, ja siis oleks Balti Jaam tema 52 idee aastat tutvustaval näitusel mitme kaadriga väljas) ja lihtsalt selleks, et oleks lõbus. saatke mulle e-mail kui olete käsi. see võiks toimuda kell 17:10 - 17:20.
Ma teeks selleks ajaks "TALLINN" sildid valmis, mida saaks paluda inimestel pea kohal hoida. ohh, "MOSKVA" sildi võiks ka teha äkki.

Tervitused Jaanikalt ja pildid Tonjast

2010-05-12T07:02:00.000+03:00

Ja veel mingist laia naeratusega jorsist. Need pildid on tehtud mobiiltelefoniga.

Ma vist olen Tonjat ise kohanud ka, aga pilti ei ole teinud.

Kena rätik tal.

mõned tyybid veel: gypsy king & üksildane elupõletaja.

2010-05-11T08:45:00.002+03:00

No ma ei tea, kas on kunn või ei, aga no paistab kunn ju. Võite proovida, et kui krooni pähe joonistate, mis siis juhtub.

Mis üksikusse elupõletajasse puutub siis seda mul tegelt pole. aga mul on "army pants guy". Oh kui tore on inimeste kohta igasugu oletusi teha, kui nad pole viitsinud endast rääkida. Oletame, et tal on 5 last ja garaaž 2 pooliku rodsteriga ning ta käib motikaklubis reivimas, kui naine parajasti ei käsi trussikuid pesta.

Vennal pole soengut....

Vennal on soeng.

Tema on sealt ülevalt. Ei-ei, mitte taevast - jiizös, kas näeb sedamoodi välja? Toompealt. ...Duh, EI, mitte valitsusest. Palju tähtsamast kohast. EKAst muidugi.

Oihaih ollallaa leeloleelolee ihhhuhhuu oiappikene olenilus jah? Tüdruk lehvis nõnna kärmelt mööda et jäi pisut udusse, aga naeratus oli lai.

Diil, mees.

Onku

Päev otsa kraabi, lõpuks ikka ei kraabi kokku. aga säilitab optimismi.

See kojamees ei ole nii leebe ja letargiline kui Ants. Suti õelapoolne on. Aga no... ma oleks ka kui keegi jõlgub sabas ja kiusab võõrkeelsete küsimustega. Minu meelest elab see kojamees alles Nõukogude Liidus. Tõsiselt. Tema jaoks pole Praegust Aega ja seega pole vaja ka uutmoodi suhtumist.

täitsa suvalised poisid.

ja üks puhkehetk

luigeprintsess

Moor.

a vaata see oli üks naljakas kuju. Mis tal selles teraskastis on. Huuuuuu... any thoughts? Näo poolest meenutab iidseid maiasid. Ohverdamisriituse jäägid?

Isssver küll ma olen ikka hakanud pada ajama. Täitsa sassis omadega.

Need on veel viimased aktsioonipäeva fotod. Rohkem "vanakraami" mul salves ei ole.

Cat, cat, my master cat

2010-05-10T21:45:00.000+03:00

Poisid teevad kassitoidu reklaampilte... ma arvan, see punase habemega muutub vajadusel ise suureks punaseks kassiks. ja teised on tegelikkuses kuju muutnud rotid keda kass taga ajab. kavalad kelmikad jaamarotid. täitsa kreisi on seista avalikus kohas mingi napakalt suur papist kass õlal.

House of horrors

2010-05-10T19:42:00.001+03:00

Käisin täna Balti Jaama piire mööda. Mõtlen, et kus ta lõpeb ja millised hooned ümbruskonnast tema juurde kuuluvad. Siin on mõned... täna oli vilets pildistamisilm. Väga hall.
Üks markantsemaid maju Balti Jaama piirkonnas on vana raudteelaste klubi maja Telliskivi trammipeatuses.

Tont teab kui kaua juba suletud või kellele üldse kuulub ta... Kalamaja uued boheemid võiks selle üle võtta ja sinna ma ei tea, kino teha või midagi. Vanasti olevat ta olnud õudne koht, House of Horrors, kõik olevat kauge kaarega mööda käinud ja trammi peale mingi kah pigem kuskilt mujalt.

Mingid madrused, ma mäletan, käisid seal pidudel, kui ma laps olin ja Kopli tn-s elasin; seda maja kasutava rahva hirmus ei lastud mind üksi nurga peale automaadist helistama. Aga ilusad aknad - sarnaneb nende poolest jaamahoonega natuke.

Kopli pool Sitsi mäel on üks sarnane maja.

Kui keegi oskab sellest omaaegsest klubist mingeid lugusid rääkida, oleks väga tore, kui saadaksite. Olen kindel et need oleks Tallinna linna ajaloo ühed kurioossemad lood. Seniks püüan uurida, mida mu kodused teavad ja mäletavad.
UPDATED 20:30 10.05: ahah. lugusid, jah? Küsi veel, eks ole. Mu mampsi papsi pulmad olid tolles majas, vot nii. eks ma otsin mõne sees tehtud pildi siis ka teile. aga paar päeva tagasi oli sinna klubisse sisse murtud.
Ja polevat ta nii hirmus midagi olnud, popp klubi.
Siis pildistasin veel vana veetorni, mis jääb raudtee ja minu kunagise koolitee äärde, vanasti unistasin, et elan seal, ümmargune, nurkadeta tuba, oleks vast vinge.

Ja mõned mummuliste kardinatega puumajad reisijate tänavas...

Ja kaksikud vedurid depoos.

Ja veel maja transpordikooli taga... see, mis rongiaknast alati paistab.

kõik oleks väga ilusad, kui nad tipp-topp korras ja rohkem nähtaval oleks.

Telliskivi poolt vist depoo või miski ja vanad rööpad

Ja siis avastasin et Hiina piir on ka Jaama turul

2 pilti minust aktsioonipäevast

2010-05-10T18:36:00.000+03:00

Mõned fotod

2010-05-08T13:54:00.000+03:00

Tänud VRle. Ise pole jõudnud. Aga muide. Näitusel käib vandaale. olid teised kõik pildid tagurpidi keeranud! Ent kui projektijuht Liina ja hiljem mina kohale jõudsime, oli keegi hea käsi nad jälle õigetpidi pannud! Maailmas on tasakaal. Aga praegu sain teada et veel üks pilt on pätsatud ära. Jama lugu! Kaastöölistega koos näitust tehes peab ikka küll valvega siseruumi vaatama.
Tegelikult neid fotosid ( mõnesid ) eksponeerida ei tohiks mis ma praegu postitan. Aga mul on ju varem ka paar pilti sees tehtud. Mis teha, kui INIMESED just seal istuvad, kes on vaja pildile püüda. Nii et ärgu keegi pahandagu.
Ohh, mul tuli idee. Võiks teha fotolavastuse kus paneks üles hästi palju samade tähtedega kirjutatud Tallinn - silte üle perrooni kohe. Nagu Tallinna-mets. Või lasta inimestel neid pea kohal hoida. Just. Hakkan homme silte maalima. Ja püüan vanaemale jaama stiilis kohupiimakooki küpsetada paksul muretainapõhjal ja suuuuuuurte rosinatega.

Saatke veel fotosid!

2010-05-06T08:42:00.000+03:00

Ma niipea ehk Jaama ei jõua. Kuigi vast on igaks juhuks mõttekas kaamera täna ühes võtta.
Aga plaanis on osta pisem fotokas, ainult mitte sellise hüpersõitva zoomiga mis üldse paigale ei jää kui nupule vajutad. ma tahaks rahulikku, aga head taskufotoaparaati. Milline sobiks?

Päntsus!

2010-05-05T08:21:00.000+03:00

Kallid jaamahuvilised! We have a winner! Selgunug on Balti Jaama kõige popim naeratus ja parim foto. Lydia ja Volodja naistepäevapilt on pihta pandud. Ega sinna ei saa miskit parata. Kui aga Balti Jaama aktiivseim narkomaan püüan seda teile maha ärida, siis ärge koonerdage. Ma ei maksnud ilmaasjata 100 eeku pildi pealt. Autori nime võite ise alla kirjutada - "Redfox"ist piisab.

Paberpostimees 3.05.

2010-05-03T20:33:00.000+03:00

Neinar Seli artikli all arvamusküljel on päris huvitav fotomontaaž (Tallinn-Pariis-Tallinn) kahjuks ei saa linkida sest netis on see osa PM tasuline.
Jah, Pariisi tahaks küll. Aga sellest ei saa aru, miks Tallinna kirjas seal foto peal üks täht on maha kustutatud

postitamata koomuskid

2010-05-03T06:53:00.001+03:00

Siin ehk tuleb teil pisut zuumida, vasaku alumise nurga tekst on oluline aga ma lisasin selle arvutis sest originaalil vist ununes. Huvitav, mismoodi sellest näitusel üldse aru saadakse.

Tegevus toimub 9. mail, tegelased...võite ehk ära tunda.
koomiks jätkub teisel lehel ka.

Kohatine imekojamees (teate, ma tegelt ka arvan, et Ants võibolla oskab lennata, sest alles on ta trollipeatuses, aga kui mina jõuan turunurgale, bäng! juba seal. Ise ta seda muidugi ei tea. Või ei mäleta.

Varsti näete loodetavasti ka pilte Tonjast, kes kasvatab üksi oma lapselast ja sätib end riidesse justkui vinkliga. Need pildid tegi Jaanika oma mobiiltelefoniga. tegelt on mul ka mobiilis pilte aga mul pole vastavat juhet millega nad arvutisse saada ja minu meelest seda kohtagi pole moblas kuhu juhe torgata ja üldse, mitte midagi ei saa aru. Kas need pildid tuleb sealt vastu lauda koputades kätte saada või?

Mõned pildid

2010-05-02T16:11:00.000+03:00

TereTeile!

Mullegi meeldib Balti jaam ja seal inimesi pildistada, karakterite osakaal on seal väga tihe. Pildistan must-valgele filmile ja ilmutan ise.

Saadan mõned pildid, need on tehtud küll eelmisel aastal. Selle aasta pildid veel filmirullil ja ilmutamisega läheb veel umbes nädal.

Kui olete lisast huvitatud andke aga teada!

Parimatega,

Merje Aru

Uudis saabus Jaama

2010-05-02T08:19:00.000+03:00

Üle 2 aasta on niisiis Balti Jaama enda kodulehele tänu mu projektile (ja Andri Maimetsale) tekkinud Uudis. Viimane uudis oli 2008. aastast. Aeg Jaamas siiski päriselt ei seisa.
Aga kunagi pole hilja midagi märgata ja teha sellest enda jaoks Uudis. Näiteks polnud ma varem lugenud teksti Raoul Kurvitza tööde kohta piletikassade kõrval seinal, umbes sama, mis selles üle-eelviimases kodulehe uudiseski. Huvitav, kui pikk rong nendest maalidest tänaseks päevaks saaks? Ja mis ning kes on nende vagunite sees?
Päris huvitava kunstitunni ülesande saaks sellisest maalimisest teha. Iga nädal ühte vagunisse ja selle sisse mitmesugused sõnumid, kohatud näod, kes meelde jäävad ja huvitavamate juhtumiste kirjeldused, vagun ise just nädala enda nägu, värvi ja mustriline.
52 ideed on ka justkui 52 vagunit koos kõigiga, kes neis sõidavad, liikumas oma lõpp-peatuse suunas. Ma mõtlen, mis oma vagunisse panna ja milliseks see värvida... Võibolla tuletangi midagi, aga vahepeal laske mul 4 kohustuslikku esseed valmis kirjutada ja saatke ise lugusid.

Lugu Balti Jaamast - Kohtumine postituviga. NB! tundmatu autori teos nö.

2010-05-01T21:54:00.000+03:00

Balti Jaamas, R-kioski seinal (väga läbikäidav koht platvormide ja tunneli vahel) on oranzh Eesti Posti kogumiskast. Seda tühjendatakse regulaarselt ja selge pilt sellega. Tulin siis üks kaunis päev rongi pealt ja tarmukal sammul tunneli poole minnes kuulsin äkitselt tuvi häält. Nägemata ühtki kulu-kulutajat teadagi seisatasin ja jäin kuulama, et määrata kindlaks hääle allikas. Võin käsi südamel kinnitada, see tuvihäälitsus kostus sealt postkastist. Südamerahus, muie suul jalutasin edasi tunneli poole ja mõtlesin endamisi, et vahest kohtusingi postituviga?

Redfoxi kommentaar: palun, autor, saada oma nimi ka!!!

Redfoxi kõige foxymad fotod

2010-05-01T21:48:00.001+03:00

Kauboimütsiga daam valges kostüümis, laiad silmalaud ja resoluutsed huuled. Daamil kruvid veidi vist logisevad aga naeratusel pole viga. Ma olen arvanud, et ta sõidab tööle, sest näen teda alatasa seal jaamas. Ent tal on mingi oma "missioon". Enda sõnul aitab kodutuid ja käib mulle hirmsasti peale, et neid pildistaksin, iseendast ta aga pilti teha parema meelega ei lubaks. Ma ei hakka tema juttu edastama, arvan, et see pole eetiline. "Mitte, et ma kardaks," sõnab daam. Ma mõtlen, tema räägib sellist lugu, ja kes olen mina ütlemaks, et see on vale? Selles sisalduv ei pruugi tõele vastata, aga see on lugu, mille kaudu ta end meile esitleb. Kuule, reklaamid ju ka valetavad.

Õnneks aga on igal pool, kus mõni kruvi logiseb, ka keegi seda kinni keeramas.

Rusikatega tütarlapse suunas vehkivad jõuramid nagu Kaubajaama administraatori abiline aga on minu meelest ainult pool meest ("half a man")

Igasugu silte mulle seal turul ka "keelavatena" pähe määriti. Tegelikult ei öelnud ükski neist, et pildistamine oleks keelatud. lihtsalt mina ei jõua nii hästi maksta kui svenssonid.

Vähemasti ei antud mulle märja nuustikuga lataki vasta selga.

Rohelise Turu Mona Lisa. Hoopis teisest PUUST turg kui see Jaama turg. Naeratused sõbralikumad ja .... neile vist paistab rohkem kevadpäikest peale. Ma arvan, seal Jaamaka varikatuste all jääb lihtsalt D vitamiinist puudu ja müüjad on just sellepärast vihased. Rohelisel turul seevastu mängitakse mulle vajadusel ka türgi stiilis kauplemist, kuigi see ajab nii ostja kui müüja itsitama. Ehhei, ei tee siin tööinimesest näitlejat nii lihtsalt.

Seeeest võib perroonil aeg-ajalt silmata sama värvikaid Gucci-prillidega tegelasi nagu Hollywoodis.

Millegipärast alati kolmekaupa.

aga rõõmsaid roosasid laike (roosa on kõige naeratavam värv pärast kollast, kas te ei arva?) kohtab päris tihti.

Okei.....?

Ma arvan, Ženja, see tädi tuunimist küll ei vaja.

Siin piirdutakse siiski aksessuaaridega.

Nüüd on hea appi võtta Magritte. Just muide lugesin Foucault analüüsi temast. Niisiis, SEE EI OLE PIIP! C´est no pais un pipe või kuidas see käis. Jumala pärast ärge suitsetage inimesed, ma ei tee propagandat ja kui see vend poleks pärast vahvasti kotti kukil tassind ma seda pilti üldse üles ei paneks.

onju väga foxy moment.

Trainspotting.

Kaupo. Kodutu tegelt. Algul ruigab, et ära tee, ära tee pilti, aga tegelt tead, ütleb kohe otsa, tee ikka must pilti. ja no ma siis teen. Pane vennale ülikond selga ja saada Patkuli trepist üles, ega suurt vahet vist poleks. Ent mul on tunne, et mõne inimese elurütmi pole tarvis segi paisata. Võibolla keeraks nad just siis ära. Igaüks sõidab oma rööbastel.

Moskva rongi vedur on üksi jäänud. Vaeseke.

Huvitav, miks meie raudteejaamades ei müüda neid pisikesi pea külge käivaid neoonvärvi ja vilkuvate tulukestega vihmavarje nagu mustad mehed müüvad Pariisis vmt kohtades?... Hea ringi jalutada, kui sadama hakkab, ei pea nagu pingviinid jäätükil seal katuse all nihelema. Hmm, ei ... siis ei naerataks eestlane enam üldse mitte kunagi, vaid oleks morn nagu kooljaluu, kui ma midagi säärast talle pähe määriks. Parem mitte oma napakate ideedega lagedale tulla.

on see nüüd naeratus või igem midagi, mida võiks nimetada kokkuvõtvalt "WÜÜÖÖÖHHHAAAÕRRR!"

KOLME KÄEGA VANAEMA???

Läki-läki tuttu, juba näen valesti.

Kuid kõige säravam naeratus on ikkagi a) punapeadel või b) punase mütsiga inimestel.

Xenia fotod Balti Jaamast!!!

2010-05-01T19:44:00.000+03:00

Autor: Xenia Osipova. Mõned noored piltidel pildistasid ise ka. ...Sellele suurele torule pole mul küll midagi vastu panna lähen ära põõsasse häbenema ja kurjustan oma hädise objektiiviga seal. Tervitades Redfox ja vahvaim kamp, kes aktsioonis kaasa lõi.

Balti Jaam. Suurkiitokset Juhanille

2010-05-01T12:19:00.000+03:00

Tervitusi
JuhaniKarakorpi

Teine sats

2010-05-01T09:01:00.000+03:00

Vanahärra Raplast, kelle arvates noored fotograafid võiksid istuda metsas puu otsas ja jäädvustada ning paljastada avalikkusele prügistajaid.

Koristaja. Läheb rongi koristama.

Kiikhobumees müügiplatsil

Kurttumm kodutu

na-e-ra-tu-s

Pudinad Kaarli koguduse lastesõimest

Kunstnik Tiit Jaanson veab maali Türile.

Purskkaevutudeng sõidab tagasi koju Tartu Raekoja platsile...

Rattamees Pelgulinnast

Lucky 7th from Moscow

Ja kis sääl taga klõpsib, uvitav-uvitav?

Lehvadi lehva

The Finnish Hug.

Under my umbrella, ella, ella....

pildistajad

Balti Jaam Mikult. suur tänu!

2010-05-01T06:01:00.000+03:00

esimene osa aktsioonipäeva fotosid

2010-04-30T21:34:00.002+03:00

aktsionist

Smile, peas!

Õnnehetk

Cinderella

and her prince

nobedad näpud. isegi pärast väistavat turnimist Kiek in De Kökis ei anna puuetega inimeste koja mamsel alla. Ma juba tean ka, et ta heast muusikast lugu peab, seetõttu alljärgnevalt 2 kidravenda.

Vlad. Tema kolm parimat lugu on remix Wes Montgomery mingist hitist, lugu Doždik ehk Vihmake ehk omaloodud impro ja meeldivate muusikakatkete põimik ning minule kõige enam meeldinud kantri- rockabilly või misiganes fusion see oligi. Igatahes päris vahva lugu. Tunnelis muidugi on ebameeldiv mängida, aga mujal pannakse nii ranged piirid peale.

Ja siis Lühikeses Jalas leiba teeniv tänavamuusik, kes läks läbi tunneli Jaanika poole tšeburekke sööma.

Tüdruk kelle nimi tähistab kevade tulekut. Haruyo

Siberieestlane Pavlina tuli ekstra 1988. aastal Siberist Eestisse, et mitte öölaulupidu maha magada. Jaamas 1993. aastast.

Lapselaps kasvas suureks ja hobu tuleb turul maha müüa.

Mis see veel tähendab? Jaama kaitseingel või hakkan mina juba õhtuks väsimusest viirastusi nägema?

Inglile järgnes kohtumine Ingridiga, kel oma fotoaktsioon plaanis vanas laohoones, mille puhul miski ei paista kindel olevat. Vähemasti on tal vihmavari. Kui see just pole dekadentlikult auklik.

Security system. Ostukeskuse kindel lukk ja kaitse.

Roosid olid vastuvõtja, õhupall pildistaja poolt, topelttõestus.

Keskel 1982. aastani Jaama valitsenud hää ülemus oma naistemere keskel. Pakihoiutädi foto omast ajast. tema ise otse bossi taga mummulises kleidis.

Mio juuste värvi mütsiga naine ütles kah, nagu mitmed, et "mul on kole naeratus " jne. No isver küll, inimesed? Kes siuksed mõtted teie pähe on istutanud? Mida ehedam ja loomulikum, seda ilusam. Näiteks oma Terevisiooni esinemist vaatan õudusega. see vaap seal näo peal teeb mu mingiks jubedaks vahanukuks.

See särav mutike ütles ka oma naeratuse kohta "inetu" ja "ei kõlba teistele vaadata"! No andke andeks. Mis meil on mingi uus viirus inimeste seas vä, et "ma olen kole"?????

Ikka nad nägid ära, kui ma katusele kaableid...vabandust, KAADREID, varastama läksin.

Noorkotkas teel Männiku lasketiiru. Neid liikus palju. Väga noored mehed vormirõivais.

Samuil Moskvast, vahepeal käis, elas, õppis Stockholmis. Aitasin tal korra pakke vedada. Tore juudi poiss oma lokkidega.

Ja rohkem ma lihtsalt ei viitsi.

Üks Terevisiooni saade oli kunagi katuselt ronge filmind, püüan selle lõigu üles leida või neilt linki küsida.

Ööd.

Üks päev tuiksoonel

2010-04-30T19:14:00.000+03:00

Minul on 238 pilti sh tänavamuusik Moskva juut tingiv talumees ja naeratav hernes ja korstnapühkija ja eesti keelt kõnelev jaapanlanna ja ma käisin katusel ja. Jah jah jah. Rohkem ei jaksanud olla, andke andestumist. Saatke ikka tublilt pilte ja käige edaspidigi Jaama lugusid avastamas, sest see tasub end ära. Jummel kummel, kuidas ma sellest pildihunnikust nüüd sotti saan?
Ja mõni lubab mul ikka (tütarlapsel!!!) näo üles lüüa ja teine ütleb iga nurga peal "jumala õnnistust" ja kolmas arvab, et võiksin endale mingi korraliku töö otsida, nii et minust ühiskonnale mingit kasu ka oleks.
esimesed kümme kiftimat pilti juba täna õhta, luban.

Balti Jaama pildistamine

2010-04-30T19:06:00.000+03:00

Hei,
Tahtsin öelda, et lahe projekt ja et väga mõnus ilm oli. Ma eeldan, et
sina olid see punapea kes meile lehvitas, me vist unustasime tagasi
lehvitada - eestlase värk, tead ju küll.
Mulle väga meeldib Balti Jaam. Selles on midagi veel
Ida-Euroopalikumat kui Mustamäes, Lasnamäes ja Õismäes kokku. Ja seal
on inimestes teistmoodi ilu, selline kurb-kole-ilu. Tead ju küll...
Aga jah, ma tegin pilte filmile ja ma ei tea millal ma need ilmutatud
ja skännitud saan. Kui ma saadan midagi nädala-paari pärast kas see on
okei? Või on su projekt selleks ajaks läbi ja "finito"? Ma pean ootama
kuni ma rikkamaks saan, et ilmutada...
Aitäh toreda idee eest,
mul tekkis nüüd õudne kiusatus hakata ronge filmima :)
Üli-positiivsete emotsioonidega,
Teisi

Fotod näituse avamiselt

2010-04-29T17:00:00.001+03:00

On 52 idee Facebooki lehel. Oodake, kohe saate lingi. enne seda saadan Stenbocki majja paar kutset.

Video näituse avamiselt

2010-04-29T06:54:00.001+03:00

Ma ei tea, kas te ehk peate Talllinn 2011 inglise keelse lehekülje fänniks hakkama, et seda näha, aga too põle ju suur vaev? Räägin teile inglise keeles, praegu, kui kirjutan, ei ole ise veel vaadanudki.
ETV kodulehel on üleval ka minu jutt Terevisioonis (28.04, Terevisioon, kell 7:53, numbrit näed ekraani peal).
Esmaspäevases ajalehes Pealinn olen kah sees, õigemini tagaküljel.
Ja Kuhuminna portaalis olen Näituste-messide rubriigi Soovitame lahtris esimene.
Andke teada, kui veel kajastusi märkate.

Avatud!

2010-04-27T21:22:00.000+03:00

Näitus on avatud, sinilillede ja fotograafidega. Avamise pilte näete ehk kõigepealt 52 idee blogist (http://www.52.ee/) sest minul iseendast pilti teha ei õnnestunud
Kommentaare möödujailt: hullult head tekstid. Kõll-kõll - "Caleb, sa oled seinal! Vabaduse väljakul maa all!"; "See on parem kui mu ID kaardi foto (Peeter, postiljon); "Mul on siin 5 tuttavat (???? tõesti? Jumala juhuslikud inimesed piltidel ja suvaline mööduv tallinlane leiab 5 tuttavat? Isver.)
Homme kell 7:53 räägin pisut ka Terevisioonis sellest reedesest aktsioonist ja täpsustan, kust mind ja joonistusplokke ja õhupalle võib leida. Kollaseid, naerunäoga, ma näitan telekas, miuksi, kui ta prože käes lõhki ei lähe.

Näitus!

2010-04-27T07:32:00.000+03:00

Täna kell 16.00 kui kõik sujub on Balti Jaama Naeratuste näituse avamine, olete kõik oodatud, eriti kaastöölised. Isegi kui te ühtki lugu ega pilti veel tegelikult saatnud pole...
Väga raske oli teha valikut, mitu ja milliseid pilte üles panna. Aga ma arvan, et tekkisid päris toredad temaatilised grupid: kodutud ja punkarid, mehed, mutid, raudtee-inimesed, Jaama töötajad, Moskva rongi saatjad-tulijad ja noh, viimane grupp sai pisut suva. Aga rea lõpetab siga.
Mõned möödakäijad tundsid osad pildilolijad juba ära ja postimees Peeter (tervitan!) käis ka kohapeal uudistamas.
Väikese Pariisi kohviku toole annab ringi tarida, need on jube rasked. aga kuskile oli vaja ronida et pilte saaks riputada. Ja siis tuli Ülar Joonstuudiost, pikk vants, ja lükkas kergelt ühe sõrmega mu konkse edasi-tagasi nii et ahastus tuli peale. Näe, siin me võimleme, ja mis tal viga.

Avamisel pakun rukkikuivikuid ja odavaid koomikseid ning näete ka seniavaldamata karikatuure. Mis peamine aga - võtan vastu kirjalikke, suulisi ja elektroonilisi lubadusi reedel tingimata Balti jaama tulla ja ise lugusid otsida. Mõelge läbi. kaamerad salvestavad. ega teil siis taganeda pole enam kuskile.

Kõige soojema naeratusega teid oodates,

Redfox

Mõned Jaama-elu koomuskid veel!

2010-04-24T13:50:00.001+03:00

Ma olen ära tabanud et see mis hiljem öeldakse on allpool, kui jutumull muidu ära ei mahu. Küll ma harjutan. Järgmine sats koomuskeid tuleb Mõmmi ja Tuletikumehe ehk Paeti ja Ilvesega.

Vurru- ja udarahoid.

Just siis kui chihuahua arvab et midagi ei juhtu....aga Balti Jaamas hulkus vanasti tõesti üks jube krants. Ta, vaeseke, püüti kinni, ja võib üsna kindlalt oletada mis tast sai.... VORST.

Siin on chihuahuadel igav ja nad külastavad teatud eesmärgil raamatupoodi.... tegelikult teen sellest teistsuguse puändiga versiooni

Soovitus!

2010-04-23T19:29:00.000+03:00

Üks väärt asi Balti Jaama kõrval on Roheline turg, kus talupidajad oma kaupa müüvad. See läheb minu meelest järjest paremaks. Täna tegin diili, et kuu aja pärast saan Raismikuoja talu pidaja käest linnasejahu leivaküpsetamiseks. Neil on oma veski. Müüsid seal igasugu helbeid ja siis ka pressitud kaeraterasid millest saab seda kaerapiima valmistada (valad kuuma veel peale ja lased seista niikaua kuni valgeks lödiks läheb ja kurnad ära). Moblanumber paki peal on permanentmarkeriga kirjutatud hinna alla ära kadunud aga meiliaadress on raismiku@hot.ee . Ahh mis pakk? Odrahelbed. Teen homme Balti Jaama putru :-))

[Muide, Jaanika, kui sa ka loed nüüd postitust, siis ei tea, kas sa leivajuuretist tahaks? Mu purk ajab natuke üle, mul on praegu paljuvõitu seda].

Ahsoo ja Balti Jaama ümbruse kaubandusest veel niipalju, et siin Kopli tänava ääres on ägedaid poode, aianduse ja mesinduse ja Alma ja hauakive saate ka ühest turu otsa peal olevast putkast tellida. Kui juhtub et peaks veel enne surma vaja minema. Aga te sööge idusid ja muid ökoasju, siis ei sure nii ruttu ära.

2010-04-22T08:53:00.001+03:00

Khmm-Khmm. Jah. Päris täpne pole. Varsti proovin teha patriootlik-naivistliku chibi (pisi-karakteri) niimoodi et. Et kohe oleks patriootlik. Ma üritan vähemalt. Sama hästi kui nt. EPL või Ekspressi pildikesed. JA AINULT KÕIGE PAREMATE JA SIIRAMATE TAGAMÕTETEGA. ohh ma võiks teha sellise kus on tantsiv karu ka peal....

Ja teate, enne kui te pildistama tulete käige Animateegis kah ära 26. aprillil kell 18 Sõpruses, sest siis on selle pika reedese päeva jooksul millest lobiseda. Seal pidi mingi hästi kuulus mees olema. Balti Jaamas võiks ka olla kinosaal, nt Traveli ruumides, siis saaks Animateek kunagi ka seal toimuma.

Ja siis teate et täna räägitakse Kanuti Gildi saalis millist Tallinna me tahame? Minge öelge seal et TERVIKLIKKU ja et Kopli poolsaar on ka Tallinn ja et siia on rohkem vaja kinusi ja raamatupoode ja ühte suurt kontserdisaali ja rahvuslike kamasnäkkide automaate ja ühte tiiki ja tehissaart kus kunstnike kommuun flamingokostüümides saaks häppeninge etendada ja et kaubajaama asemel (ma mõtlen, selle õlinaftapommi) võiks olla Tallinna Hyde Park ja ... või teate, minge rääkige lihtsalt sellest mis teil endal seoses selle kandiga mõttes on. Kell 18.

Mood Jaamas

2010-04-20T21:18:00.003+03:00

Tegelikult ma ei läindki täna Jaanikat pildistama, aga sellise patriootliku lipuvärvi-kombinatsiooni muhuroosade seinte taustal lihtsalt pidi jäädvustama. Ja hõbedane ripats, mis imiteeris justkui arhailisi kodarrahasid, oli niivõrd efektne, et Jaanika meenutas mõnd rektorit või linnapead.

Tuleb välja, et Jaanika kooliõde (7 aastat eespool) oli üks tuntud moe- ja ilumaailma nimesid, kes hiljuti meie seast ülekohtuselt noorena lahkus. Aga kõrgenenud ilumeele ja stiilitajuga inimeste läheduses viibimine ilmselt jätab jälje pikkadeks aastateks. Midagi jääb külge, hakkab seestpoolt mõjutama ja väljendust otsima ning ei lase igapäevasemaidki valikuid tehes libastuda.

Eks igaüks väljendab rõivastega oma isikupära (kes suudab, mõni on pigem nagu elus vaateaknamannekeen. Aga Balti Jaama asukaid küll massimoe kummardamises süüdistada ei saa. Igasuguste stiilipõhimõtete mõrvamises võibolla mõnel juhul küll. Näiteks müüja, keda ma olen hakanud kutsuma Kleopatraks, kuna ta värvib oma silmi nõnda, et tõmbab välisnurgast pika jämeda joone ning rullib selle oimukohal kenasti spiraali.

Jaanika kirjelduse järgi kannab Kleopatra aegajalt üheskoos pitsilist šoti seelikut, leopardimustrilist pluusi, kuldset vesti, võrksukki ja villaseid sokke punaste rihmikutega ning sinna juurde neetidega vööd, kümmet kaelakeed ja peapaela. Proovisin seda joonistada, aga liiga totter kukkus välja. Siin aga joonistus sellest, mis Kleopatral täna seljas oli. Ei midagi eriti ekstravagantset, aga see-eest kandis ta meremotiivide ja Sponge Bobiga põlle.

Ja kuna ma pidin leidma ka endast mõne foto, mida panna 52 idee blogisse minu ettevõtmist sisse juhatavasse teksti, ja ma fotot mitte ei suutnud leida, tulin mõttele koukida kapist välja oma kõige kreisimad hilbud ja püüda kostümeerida end Balti Jaama stiilis, nagu see oma kõige julmemas vormis olla võiks. .... No ikka pääääris jube.

Võrksukki ja stilettosid ei võlu härriputter ka mulle selga, aga villased sokid ja seelik ja vöö on olemas.

Noh? Kui nüüd see pisut tobe karikatuur siia kõrvale panna - kas annab mingi ettekujutuse?

Aga siiski ei võida ta müüjannat, kes on oma gorillakäsivarred toppinud poole tillemasse käisesse ja rõhutab helevalge pitssalliga oma puusaümbermõõdu üle-Euroopalist tähtsust.

Jehhuuvatunnistajate muttidest agendid on oma välimuse üle kogunisti vist nii uhked et kuulutavad pildistamisloa küsimise peale: absoluutselt mitte mingil juhul! Me pole mingid LIHTSAD inimesed!

Samas trollipeatuses on ka mutikesi, kes endast suurema koti ja musta mantliga peaaegu täpikeseks taanduvad.

Peakatetest parem ärme räägime.

Siin muidugi pakihoiutädi punane everybody was kung fo fighting -sall

Juba väga varajases eas himustatakse moodsaid sõidukeid.

Suurim mood turulkäijate seas kes Balti Jaama esiselt läbi lähevad on aga need hiigelsuured ruudulised mahutid, mida veetakse ratasraamiga ja kui need on asju tuubil täis, siis on tihti tunne, et vedajale peab varsti esmaabi andma. Selline ähkimine ja hingeldamine kostab nagu Eesti Rammumees veaks Scaniat. Ja sii me imestame, kust eesti inimesel need südamehaigused tulevad.

Mustlane kannab alati, igavesti, ja ilmselt hauani hobusesaba. Tegelikult on tal ilusad juuksed, tugevad nagu jõhvid. Nägu on pisut metsik ja sünge, aga ...juuksed topib ta alati võidunud lätu alla. Äkki peaks saatma mustlase Fokini juurde muutumismängu. Ma olen mitmeid kuid teda ühesama välimusega näinud ja juba kohati hale hakkab. Need kapid, kes kaubitsejaid turvavad, ei paista ka eriti sõbralikud ja ega nad vist selle peale ei tule, et isegi petukauba müüja on naine ja tahaks vahel oma rollist välja astuda...kevad tuleb ju.

Üks piletimüüja. Huvitav nägu, sellised imestavad silmad sellel mutikesel. Temast saaks ka muutumismänguga tõelise daami teha. üks kašmiirsall, chanel-kostüüm ja väike kübar ning valged kindad - superluks.

Ja kuidagi järjest kahtlasem tundub mulle asjaolu, et peaaegu kõik, keda ma pildistanud või joonistanud olen, on kandnud prille. Ei tea, kas ma valin alateadlikult inimesi, kellele mu enda nägu vähem tõenäoliselt väga täpselt meelde jääb...? Aga samas annavad prillid nii palju isikupära mõnele tüübile. Nagu see müüja keda ma juba sajandat korda joonistan - tema helelillade raamidega prillid on tõeline moeröögatus.

(oleksin peaaegu tema letist täna seenekooke ostnud aga mõtlesin, et las jäävad isa sünnipäevaks. 29. aprillil. Siis saan neist ka lähemalt pilti teha).

aga esimene, keda täna Jaamas kohtasin, oli hoopis meie õpetajakoolituse usin kontorihiireke Jane! Tuttavaid nägusid terve ilm täis.

toredad valged saapad, muide.

Praegu räägitakse just uutest rongidest ja Rail Baltikast. Miskit susiseb. Varsti ei pea tsirkusedirektor enam öösiti nagu maanteehunt kihutama, silmad teibiga kukla taga, vaid võib end kiirrongis vedelaks lasta ja vaevata kohale vuhiseda. Kui nad nüüd sellisel rongiliinil mingit perspektiivi leiavad, tähendab.

Mu meelest võiks raudteevõrk kõigepealt Eestis palju tihedam olla. Nt Põltsamaale sõidaks... või hoopis ehitaks raudteesilla Naissaarele või Aegnale, ja kaubaliinide asemel võiks tore väike rong Paljassaarde viia. Aga ma kardan, et see häiriks linde. Võibolla on mingeid ronge, mis täitsa hääletult sõidavad? Köisraudtee? Või allmaa- (allvee-) ? Või hoopis hõljukrong, teate, need mis mingi magnetvälja abil rööbaste kohal sumisevad...

Ma pole muide kunagi Leedus ega Poolas käinud, heameelega läheks. Kuigi poolakatel pole üldse ilumeelt mu arvates. Kui nüüd seal toodetud pesupulbrireklaamide põhjal otsustada. Ja Eurovisiooni-kostüümide...

Aga Leedus saab nt terve rongi rentida. Korralda või sõidu peal üks suur rahvusrõivaste moeetendus. kujutage ette, kui modellid patseeriks liikumise pealt mööda vagunit! Äge.

Tekitage endale kujutluspilte

2010-04-18T15:13:00.000+03:00

Teate, ma kasutasin nn loovmõtlemise võtteid ja mängisin väheke igasugu fantaasiatega (et koomiksitele ideesid leida, muide, ma neid väga ei postitaks, ostke näituse avamisel! 1 EEK tükk!)
aga jagan teiega kujutluspilte. No püüdke näiteks ette kujutada kui:
tuhapilv langeks maha Balti Jaamas
rongile saaks rutata mootoriga kohvikulauaga või hiiglaslikust pannkoogist langevarjuga teiselt korruselt
rongi oodates saaks osaleda tsirkuseetenduses
Balti Jaama kumerkatusel korraldataks rulavõistlused
parkuurijad tegutseks kiirkullerina restorani ja turu vahel
külla tuleks VIP-rong ja rööbastele rullitakse punane vaip
pakihoid muutuks kübarahoiuks
Tondilt saabuks kamp tonte, Lillekülast kari lillelapsi, Järvelt Ülemiste Kaksikvanakesed ja Tallinn-Väiksest mini-Savisaar
terve jaam hakkaks laulma biitlite "Love Love Love" ja vastavad kirjad ilmuksid tabloodele
kohvrid jalutaksid täitsa vabalt ringi
jaamahoone postid oleks kummist
rööpad roomaks ajutiselt minema
pildistamine muudaks jaama töötajad kiviks
osa ruume renditaks satanistidele / pottsepale / jõuluvanale (hmm, siis peaks vist pileti saamiseks luuletust lugema...)
Laine Jänes hakkaks Jaamas laupäeviti kooriproove tegema
jaamas filmitaks telesaadet (jutusaadet? nagu Lasipalatsis Helsingis, onju.)
kõnniteeplaadid oleks hiigelsuure lauamängu puutetundlikud nupud ("Congratulations! You won! kõllkõllkõllkõll....")
tunnelisuu muutuks imepisikeseks
piletimüüjad oleks umbkeelsed hiinlased
jaamahooned vahetaksid omavahel pidevalt kohti
jaamahoones paiknevad asutused vahetaksid pidevalt omavahel kohti
Piletimüüjad vahetaksid omavahel pidevalt kohti (nagu crazy tea party)
ükskõik millist numbrit valides jaama taksofonist vastaks alati Stenbocki maja
üks rong sureks ära ja viskaks rattad taeva poole
kõik saabumised väljumised toimuks kiirendatud korras (või vääääga aegluubis)
vagunisaatjad esitaks asjasse mittepuutuvaid küsimusi ("Kas teile meeldivad jaanalinnud? Mitu paari lokitange teil kohvris on? Kui palju on 2 korda 8? jne)
mõnda rongi veaks hobune
Ants võidaks miljon eurot
Jaanusele kasvaks 2 ja poole meetri pikkused juuksed :-))))))))
matkajad jääksid jaamahoonesse telkima

oi ja nii edasi nii edasi aga ma kardan teil hakkab kõrvadest tossu tulema.
Igatahes, loovmõtlemise õpetusi ja loovuspsühholoogiat lugedes fantaasia töötab mühinal ja too kasvõi Ali Baba ja 40 röövlit Jaama ja saada Kloogale päevitama. mida iganes. Ja milleks teile siinkohal üldse neid pilte juurde on vaja.
onju.

Reisusnäkid?

2010-04-16T07:00:00.000+03:00

mida teile meeldib rongi kaasa võtta? Kiluvõileibu? Või smuutit?
Vanasti, kui me Viljandisse pidime sõitma, siis tegime eelmisel päeval alati kapsa- ja porgandipirukaid. Aga praegusel ajal ma teen rukkiküpsiseid röstsibulahelvestega. selleks on vaja ainult natuke juuretist (klaas kefiiri, klaas jahu, 3 päeva); natuke soola, pisut suhkrupeedisiirupit (kui teil on datša Hagudil, Ollepal, Kiisal või Roobukal, siis olete omadega mäel, kui teil datšat pole, tunnen kaasa); veel niipalju jahu, et oleks rullitav taigen, ja sibulahelbeid. Rullid küpsetuspaberiga kaetud plaadile laiali, puistad sibulahelbed peale, lõikad vaod sisse et saaks lahti murda pärast, küpsetad 20-25 minutit ja ongi kõik! supermaitsev isetehtud reisu-näkileib. Kui mõni näkk juhtub rongi peale tulema, siis kulub ära...

Jaanika, karutaltsutaja.

2010-04-15T15:05:00.004+03:00

Härra rahvustsirkuse direktor viib oma külalised rõdule vaadet vaatama. Rõõmsalt uhkeldab ta vanalinna ruugete koonuste "porgandipõlluga", seltsiks sadama dinosaurused ja vaal-laevad. Teise suunda vaatamist palun härra tsirkusedirektor aga vältida. "ärge sinnapoole vaadate, seal on kole!" rehmab ta käega. Ega ta ise küll näinud pole, aga kes tahakski. KÕIK ju teavad, mis on sääl telgi taga. See, mis pärast showd pinkide vahelt kokku lükatakse ja ... teadagi. 5 aastat on ta ju siit rõdult KÕIKE jälginud, mis sünnib nii otse VIP-looži serva all kui kogu tsirkuses, kas te arvate siis, et selline mees saab eksida? Ta on ometi Lauri Viikna unistuste asutuse direktor !

Aga telgi taga neab unustatud karutaltsutaja üha kasvavat Eelarvamuste kuhja, mis paneb ta ühte patta nende venivillemite ja toladega, kellele ta ise iga päev epistleid peab. Jah, millal tema viimati härra tsirkusedirektorit nägi - ei teagi õieti. Küll on siia vahel ära eksinud igasugu muid tegelasi, endisi linnapeasid, teatrimehi ja ajaloolasi, kellele ka telgitagused korda lähevad. Mõned neist astuvad tihti läbi pigem karutaltsutaja väikesest kontorist, kus ta oma mesikäppadele maitsvaid moosipirukaid küpsetab ja tsirkuses toimuvat kõrvalt jälgib. Ega karud tsirkusedirektori pilli järgi tantsigi, tema silmis jäävad nad ikka ohtlikeks metsloomadeks, kellest kunagi õieti elulooma ei saa. Ja väljaspool karutaltsutaja aedikut ongi nad sellised.

Aga tegelikult .... "Ma-Olen-Nad-Kõik-Ära-Taltsutanud-Nagu-Karud!" - Jaanika

, kellele Balti Jaama mustlased enam tulevikku ennustama ei tüki, sest et Avinurme vanaema talle endale niigi törtsu mustlasverd on pärandanud, hoolitseb karmikäeliselt ka mörisevate "bumptšide" ja noorte tolkamite eest, kes teisi ükskõikseks jätavad. Ole kuss ja käitu kenasti, kui pirukat tahad. Ümber tšeburekikohviku töllerdavad muidumehed ütlevad Jaanikale tere nagu kord ja kohus. Alandlikult, viisakalt. Ei ole siin nalja, miski ei õpeta inimese moodi käitumist paremini kui saada ainsast ööpäev läbi avatud soojast kohast Jaamas välja visatud. Enamik ei ülbitse, kuigi see kotivanakeste paar pidavat olema nagu tarakanid - oled korra aidanud ja enam lahti ei saa. Nõuavad oma õigust ja on kibedust täis. Miks nad selle asemel seal üleval, Vip-looži juures ei jõlgu? Sest seal ei taheta neid jällegi ei näha ega aidata. Ei saada hakkama. Ei juleta karude poole vaadatagi, taltsutamisest rääkimata.

Jaanika on kümne aasta jooksul näinud ja tuttavaks saanud paljude inimestega nii Jaama ümbrusest kui kaugemalt. Noh, mis lood siin ikka - tänavalt ning halbadest peredest lapsed, kes kohvikust ikka vahel pirukaid saanud, on vahepeal suureks kasvanud, kes pätiks ja kes korralikuks inimeseks, ega seda ei saa kõrvalseisja eriti mõjutada. Sina lihtsalt näed kõike pealt... Jaam räägiks justkui aga aastakümneid sama lugu - ega siin suurt midagi ei muutu. "Balti Jaamas aeg seisabki", ütleb Jaanika, nagu poleks möödunud 33 aastat ajast, kui ta seitsmesena trollipeatusest Salme kultuurikeskusse (tollal Tombi Kultuuripalee) tantsutrenni läks. Aga sellest hoolimata, et kõik seisab justkui paigal, on elu siin ümberringi huvitav ja vaheldusrikas! Noh, kunagi oli siinsamas Balti jaama puhvet ja seejärel jube õllekas. Praegu liigub palju noori hilisel ajal Balti Jaama kandis ringi ja ilma selliste paikadeta, kus valvsad vanemad inimesed neid jälgivad, oleks ikka päris ohtlik. Istume tšeburekikohviku pisikeses kontoris nagu vanad tuttavad ja Jaanika muudkui räägib, palumatagi - nojah, ma olen siin juba pea sama kaua jõlkunud kui mõni Jaanika taltsutatud "karupoeg". Eh, eh - ei tea, kas oleks mindki kord hulkumise pärast oodanud õiglane moraalijutlus ja rasvapirukas? ... Pole vastu, moraalijutlused kuluvad elus ka ette ära, enne kui päris hukka lähen. Igatahes palju rohkem, kui naiivsete võõraste heatahtlikkus ja mõtlematu heldus eluheidikute suhtes, kes bussipiletiks annetatud kroonide eest nurga pealt "tsitruselist" ostavad...ja mitte seda vitamiinirikast kevadväsimuse peletajat. Kes ei tea midagi, see ärgu arvaku et ta OSKAB aidata. Ümbruskonda ja taustsüsteemi peab ka tundma. Need on ühekordsed halemeelsed, kes tulevad ja lähevad, aga keda sugugi ei tulda ukse vahelt otsima: "Mne Jaanika nada! Jaanika nada, Jaanika nada!" nagu ka meie vestluse ajal nina kontorisse pistnud poiss, kes üritas võltsravimeid müütada. Ei, tänan, mine ära, mis ma sulle alati olen öelnud? Mine tee tööd! Ja sutsaka-ori kobib sama targalt välja tagasi.

Ei tea kas selle koha "ümberkujundamisel" on väga mõtet? Mõtlen konkreetselt seda kohvikut. See on "ehe" Baltijaam, ehtne "elämä", Laiffi. Kellele nostalgia, kellele eksootika, kellel džungel ja kellele lihtsalt töökoht. Töökoht, kus sa pead teiste eest hoolitsema, olgu nad sulle võõrad või tuttavad. Jaanikat kuulates ei tundu ka mulle Balti Jaamas miski kole, räpane, rõve... Jah, ega rasvahaisu tõttu kardinaid siin akna ette ei riputaks, need viska või iga nädal minema; aga siin on kõik tublid ja korralikud ja puhtad inimesed. Ma ei saa aru, miks meie rahvustsirkuses lavataguseid töölisi häbenetakse? Kui keegi Balti Jaama inimestest tuleks tsirkusedirektorile Toompeal vastu, teatrirõivad seljas ja lilled pihus, kas ta teeks vahet, kumb on tema külaline ja kumb see "kole, keda ärge vaadake"?
See selleks. Kõik pirukad, muide, tehakse ise ja kohapeal valmis, pole mingit tundmatut päritolu sisuga poolelusat käkki, mille te võite pigem mõnest kesklinna poest saada. Ananassi - kohupiimakook paistis väga kena.
Ümbrusest on talvemustus ära voolanud. Ei mingit laga - kui just kesklinnast peolt tulevad noored kohviku ette oma hamburgeripaberied ja longeropurke ei loobi. Kõigel on silm peal, isegi kunstnikel :-)) Tundub peaaegu, et võiks karudega käppa suruda, täitsa julge on olla! Ei tea, kas saaksin sellise vägitükiga rahvustsirkuses oma numbri?

Jaanika, tõsiselt, löö end 30. aprilliks üles ja ma olen kindel et mõni aktsioonis osalev fotohuviline teeb Sinust väga-väga hea portree. Tegelikult oleks lahe, kui kõigist kohviku töötajatest oleksid sealsamas seina peal suured naeratavad portreefotod nagu teatris näitlejate omad välja pannakse, teate ju. Või ÜLDSE kogu Balti Jaama rahvast. Nimed all kuldse sildi peal.

***

Vaatasin sinised lindid Schnelli pargis puude küljes ka üle. Üks topsivend söötis põõsas parte jumala rahulikult ja süvenenult. Seda ta muidugi ei märganud oma õndsas tegevuses, et part vaikselt lõhki minema hakkas. Naerukajakas mängis autokatusel parkimiskontrolöri ja tunnelikatusest avastasin veel ühe tagurpidi naeratuse!

***

ja siis vaadake ikka neid seinu. No mis te nende peal eksponeeriks?

Ilgelt pikk koridor ju. Sein mõlemas küljes. ... Ma saaks kõik oma valmistatud 340 paari kindaid välja panna.

Lood jätkuvad! Päris elu!

2010-04-15T06:55:00.000+03:00

Kas Annikat mäletate? Ta on nüüd emme! Soovime meie blogi kangelannale palju õnne!
(ohh, ja kevad on ju koertele ka teatud mõttes eriline aeg. kes teab ... ehk näeme veel pisikesi chihua-ksikuid ringi vudimas...)
Mina lähen pärast hommikusööki Jaama uusi looalgusi otsima. Ja jätke ka. Kes teab, ehk on Antsul uus mantel?.... hea küll, vähetõenäoline. Aga unistada ju võib.
Peaks ise mingi eriti veidra kostüümi selga panema ja vaatama, kas jään kellegi pildile, ja saan iseendale edasi saadetud. Oleks see vast nali.
Südamest teie Redfox, loovus selle testi järgi 87 %.

Pilt Balti Jaama turult

2010-04-13T20:55:00.000+03:00

Väike Roheline noppis.

aga mina nägin turul täna chibi-lihunikku. Selline väike poiss suure peaga. Täitsa chibi.

Pilte kaastöölisilt!

2010-04-13T20:50:00.000+03:00

Nii, ja nüüd kõik kooris: "Mida põrgut see vagunisaatja seal rongi all teeb???"

luban et ise lähen taas uurima hiljemalt neljapäeval. Igasugu huvitavaid kujusid muidugi kondab just siis mööda perroone, kui kaamera parajasti kodus könitab. Praegu on liiga palju raamatuid vedada....

Eluliste päikesekiirte edetabel viimasest nädalast

2010-04-10T08:42:00.000+03:00

Mul pole olnud eriti aega viimasel nädalal fotoaparaati kaasas kanda, ent panen siiski tähele, mis sünnib. Mitmed juhtumised on märku andnud inimeste tõusuteel olevast hoolivusest ja õiglustundest. Arvan, et raskel ajal saab üha selgemaks, et igaüks vajab mõistmist ja toetust ning kergem on end samastada ja asetada sarnastesse olukordadesse teistega. Meist igaühega võib nii juhtuda, taob peas; mul on tunne, et inimesed on nagu mingist unest üles ärganud. Enam ei saa teha valesid asju. Ei saa lasta enda kõrvalseisjail teha valesid asju. Ja pole valesid inimesi tegema õigeid asju. Mittemeeldimised tuleb unustada ja lihtsalt aru saada et on vaid Meie ja ei kedagi Teist.
1. paar elupõletaja - "panen igal öösel pidu"- silmadega noorukit ja üks neiu aitasid püsti ja talutasid trolli peale eidekese, kes kahe trammitee vahel sirakile lendas ja jala puusast välja väänas. Aeglaselt, aeglaselt läks neil see, vahepeal puhuti juttu politseinikega, kes oma abi tulid pakkuma. Eideke ilmselt tänas, ta saab omal jalal ka koju. No ega eriti ei saanud... kes teab millal need kolm kohale jõudsid, kui jõudsid, ja kui kaugele siis, huvitav?
2. üks joodik sõimas näo täis neiul, kes ütles ühele keskealisele daamile, kel läks veidi kauem aega trammilt maha saamisega, et "kobi eest, vana l**s!" Inimene, kes teeb elus endale halba oma harjumustega, siiski ei kannata ebaõiglust kellegi teise suhtes.
3. mustlasnaine karjus trammis oma narkomaanist boyfriendi peale ja isegi kui ta tegelikult temaga edasi elab ja isegi kui see oli vaid demonstratsioon kõrvalseisjatele, häbitundest võibolla, et selline jätis temaga koos üleüldse trammi tuli, ja et jätta muljet et ta sellist asja ei aktsepteeri, isegi kui tema kõrvulukustav kisa lõi kõigil trammis kõrvad lukku ja häiris rohkem kui selle narkomaani tõmbelmine ja trügimine edasi-tagasi mööda vahekäiku, ta vähemalt väljendas oma vastuseisu väärale ja vastikule. Isegi kui ta seda tõsiselt ei mõtle....aga ma arvan, et mõtles küll.
4. üks vanamees ostis puuetega laste eest rongipiletid ära.
5. Mingi GAGi noormehed aitasid ühel tädikesel raskeid turukotte trolli peale viia.
6. meie lillas kombes veidike õel kodutu tantsijanna jagas teistele kodututele laiali kotitäie jogurtit ja saia-leivakraami
7. lapsed jooksid järgi ja viisid turistile tagasi rahakoti....mille vahelt vaatasid välja suured dollaripakid ja Visa Kaardi nurgad...

võite mind nüüd naiivseks idealistiks jmt hüüda aga ma ei saa midagi teha et ma ei pane tähele ainult HALBU asju ja inimesi.
võibolla leian 8., 9. ja 10. ka täna.

Imma cartoonist yo. Check´em out, duu-uudes!

2010-04-08T17:13:00.000+03:00

teisel pildil on Sisask - mitte Urmas, vaid mu ema kunagine kursavend, praegu käib imelikes kaltsudes ringi. Rohkem Diogenes kui elus hättajäänu....

Lihunik. Balti Jaama turult.

Üks müüja. Ja allpool teine Wetsudädi.

Väike Roheline lippas läbi ja paar kaadrit jäi objektiivi külge tolknema.

2010-04-06T07:05:00.000+03:00

ja näe ei tulnudki enam lahti enne kui mulle saatis, tee mis teed!

Nu što?

I got you babe!

See on mu lemmik!!!!!

Oi, too "bloke" on pisut Bobby McFerrini nägu. Õige õige pisut.

Kaugusse, kaugusse...

Hjüvasti, arma-sTalin

BJ Forever

varsti näete koomikseid

2010-04-05T17:12:00.000+03:00

see pole seriaal vaid üksikud ideed, aga Jaama igapäev ongi selline episoodiline. Kui võimalus avaneb, skännin homme sisse

Tegin veel visandeid!!!

2010-04-02T13:32:00.000+03:00

Tekitasin päris palju elevust. Veeeeidikene kõõrdi vaatamist ka, aga vähe. Kui hakkad kedagi JOONISTAMA siis ta muutub: tundes, et temale, lihtlabasele inimesele pööratakse tähelepanu, läheb inimese olemine kuidagi... Ma ei oska seda kirjeldada. Ta tõmbab selja sirgu ja silmad löövad särama. Enamasti.
Oih, kui põnevaid, mangalikke tüüpe seal Jaamas ikka on! Ma joonistasin kõik näha olevad piletimüüjad ja mõned "ostukeskuse" müüjad ja meie vana tuttava lillas kostüümis sapitseja - ja vene raamatukioski müüjanna ka, kelle soeng on midagi täiesti ufokat!!!! Aga ma ei saanud kusagilt head musta tintekat ja need tahavad tugevat ümberjoonistamist saada. Natuke "mekki" annan siiski.
Ei ole veel näitusefotosid ära tellinud, loodan väga, et kiireks ei lähe. Tegelen lugude vormistamisega esialgu. Võtan asja rahulikult ja püüan KORRALIKULT teha.

Mõned koomiksiideed aga juba on, seoses jaamas toimunud sündmustega, uudisnuppudega jne.

BJ Forever

Pilt Baltijaama turult

2010-04-02T13:05:00.002+03:00

Palju edu projektile,
Epp

Saadetis : the White Rabbit...

2010-04-02T13:05:00.001+03:00

Hei,

Ma pole just keskkooli õpilane aga paar pilti seeriast "Jänese pahed" mis on tehtud Baltijaamas.

Võibolla sobivad teie teeamsse :)

Terv.

Jaanus Ree

Veel üks Väikese Rohelise pilt,

2010-04-02T08:57:00.000+03:00

Mida ta kutsub Klaveriklahvideks.
Aint et siis peaks olema rütm 3-2-3-2...
Või ajan ma segi midagi. Endal veel klaver kodus ja ei viitsi vaatama minna, kas on sarnane või ei.
Hmm, see jaamahoone nurk on nagu Saabumiskõll: "TALLINN! [vali akord] du-du-duu, du-du-duu hmm-jeeaaaaah...."
Aga kui tõesti lüüa sõrmed sinna klahvidele, huvitav, mis siis juhtub? Ohh, ma peaks pildi joonistama kuidas keegi mängib Balti Jaama nagu klaverit.

APRILL!!!

2010-04-01T22:09:00.000+03:00

Nali ongi see et kutsun teid jaama ja siis pole mind seal. Olin hästi vähe aega sest kui hakkasin rahakotti vahel sobrama tšekke milelle veel visandada (paberit ei ole kunagi piisavalt), leidsin "tule eile meile"- stiilis meeldetuletise, et mul kell 9.30 kokkusaamine tiksumas ja kell oli juba 10.00.
Noh, ja siis oli mul vaja Jaak Kangilaski loengu ajal oma mälupulka fotodega aknalaua alt välja urgitseda, ja siis loengusse minna ja vasaku käega joonistada ja konstateerida ühe kursaõe pildis fakti et Tigekala on tõepoolest surd (sest pildil oli Klaabu vastava seeria lõpukaader, tüüne meri ja rõõsad kajakad) ja siis jõudsin Jaamas veel mõned visandid teha.
Aga loengus istudes tekkis mul idee kasutada neid visandeid ja teha üks koomiks. Me nimelt joonistasime õpetajakoolituse meediakasvatuse tunnis just mangasid [need on jaapani koomiksid, kes ei tea] ja meil tuleb luua karakter[id] ning 4-pildiline seeria, mida too karakter siis teeb ja toimetab. Mulle kargas pähe, et peaks õite need balloonpeaga kohtlased lihunikud, lühimäluhäiretega mustlased, kõõrdsilmalised müüjad ja muud häppid mikihiired (ja Antsu, kojamehe) kõik koomiksisse panema. püüdsin tekitada ka mõned kolmepildilised puändiga stoorid, ent see on päris raske. Ja minu huumor on veidi absurdse vindiga, igaüks ei saa aru.
aga õhtul siin joonistasin mõned naljakamad visandid täpsemaks ja muuhulgas ka grillkanamüüja, kes end isegi oma mehel pildistada ei luba... nii et kui ma skänneri leian või need ülesse pildistan, saate näha.
seni võib pakkuda koomiksisüžeesid kombinatsioonides vedurijuht-mustlane-lihunik; müüja-kojamees-kokapoiss; lihunik-kokapoiss-mustlane; mustlane-amatöörfotograafist pisik-pealtvaatajad; koer-tuvi-kojamees-kodutud; müüja-kodutud-grillkana jne. Pidage ikka meeles koomiksi draamakaart (ei mõtle siinkohal Balti Jaama katust, vaid koomiksi algust, tegelaste esitlust, konflikti /kliimaksit, lahendust ja lõpetust). Eestis antakse koomikseid eraldi raamatuna nii vähe välja, aga kui üldse sellele kuskilt karaktereid leiab, siis kindlasti Balti Jaama kandist. Homme joonistan vist kodus laua taga, keel töllakil, õhtani välja.
Just äsja võtsin värske leiva ahjust välja. Lõhn ajab lollakad mõtted pähe. Ma SELLISI koomikseid parem küll ei joonista. Nii et hommik peab ikka õhtast targem olema. Kuulmiseni ja häid vildikaid teile.

anonüümne saadetis suvest

2010-03-31T13:09:00.000+03:00

BJ Forever

Tunnel, jah, see tunnel!

2010-03-29T15:45:00.000+03:00

"Aga see Balti jaama tunnel on ju niiske ja külm ja räpane, " öeldakse mulle 8. korda. Ja ometi olen ma äsja rääkinud VABADUSE VÄLJAKU tunnelist. See meie projekt on vist tõesõna segadusttekitav - Balti jaam, Vabaduse väljak, siis patran midagi Moskva rongist ja Ostukeskusest... igal juhul peamine kuulmisaps tekib just selle tunneliga...
Lähen ma siis täna läbi BALTI JAAMA tunneli ja vaatan NOID seinu ja mõtlen: kui see tunnel korda teha, saaks siia samuti tekitada vinge galerii. Nagunii öeldakse, et ei ole mõtet. Aga miks ei ole? Miks peaks Balti jaama ümbrus ja tunnel igavesti räpaseks ja lõnguseid täis kohaks jääma? Ainult tahtmisest jääb puudu, muust ei millestki. Kui Jaam oleks jaam, üleni, ja elaks TÄIEGA jaama elu, siis poleks vaja muret tunda ebakultuurse keskkonna pärast, see kaoks iseenesest. Siis, jumala eest, võib tunnelis hoida kasvõi Tartu rahulepingu koopiat rahumeeli.
Londoni ja ka Helsingi ja veel mitmetes maailma metroodes on näiteks väga palju kunsti. Selle järgi isegi tuntakse Kohti - mis peatuses midagi näha võid. Balti Jaama tunnelisse annaks tekitada näiteks mitmete ekraanidega virtuaalne galerii, kus iga kanal edastaks pilti kusagilt Tallinna linnast. Nt mis toimub praegu Tammsaare pargis, mis toimub Rotermannis, mis Viru tänaval jne. NOO JAA ma tean: lõhutakse ääära, ei hakka tööööle blää blää blää. No ei julge üldse mõtlemagi hakata! Pessimism! Spliin! Ebausk! Jätke endale see negativism. Mina mõtlen IKKAGI, et mis oleks, kui....
Või kuna Tunnel ühendab Jaama ehk Väravat ja Toompead [ehk Valitsuse asukohta ehk sümboolselt Riiki] siis võiks tunnelis eksponeerida tõesti Eesti Vabariigi oluliste dokumentide ja ajalooliste hetkede jäädvustuste plakatimõõdus koopiaid. Põhiseaduse näitus. Või riigimeeste pildid mitteametlikul hetkel (nt suplemas või perega piknikul). Noh, teate, paraadportreed oleks nagu mingi Põhja Korea või nii.
Oleks tore teid veel oma absurdsete mõtetega jahmatada, aga koolitööd kutsuvad.
Head fantaasiat. Kohtume siis neljapäeval, 1. aprillil!

Väike selgitus:

2010-03-28T15:10:00.000+03:00

MA EI OLE PROFESSIONAALNE FOTOGRAAF!!! Paparazzi kah mitte. Foto on minu jaoks dokument Ajast ja Hetkest. Meil on muidu ainult varjatud mälu kellegi isiklikus varasalves, ning elu ja keskkond, mis meie ümber kogu aeg muutub, hajub ära nähtamatuks, sest me ei vaevu nähtud hetki eriti jagama. Selle projekti mõte pole teha fotokunsti vaid elada kaasa ühe Koha saatusele.

Väike Roheline püüdis suvel vagunisaatjaid

2010-03-28T08:13:00.000+03:00

2010-03-26T11:25:00.002+02:00

Tallinn-Valga rong 6. märtsil kell 6:23.

Joonistused kontrolöridest

2010-03-26T09:51:00.000+02:00

No väga sarnased ei ole, mul polnud kuigi palju aega. Naine oli palju väljendusrikkam, tal olid väga ilusad juuksed; meesterahvas oli veel rohkem Gustav Ernesaksa moodi ja nende vormiriietust polnud mul ka aega lõpuni joonistada. Aga need on siis kontrolörid, kes mulle -Piip-piip!- rongi uksed avasid nagu Raudteejaama kunnid kunagi.

Ja siin on nende ähvardavad tööriistad:

Värisege, lihavõttejänesed.

Kuhu küll kõik plaanid jäid?

2010-03-26T07:35:00.000+02:00

Balti Jaama turust saab ajalugu
Balti jaama turu lõpu algus on käes
Turg ja salajane linn
http://www.pealinn.ee/failid/pdf/release_74_est.pdf - lk 6

Kunagi oli plaan kujundada sinna mingi suur pudiust üle- ja läbikäidav puhkeala ja jalakäijate paradiis.
Huvitav..... mis ajal täpselt need plaanid kalevi alla lükati....

No-Comment- klõpsakaid.

2010-03-25T22:12:00.000+02:00

HEAD reisi.

Isegi Copyright - sümbol on grafiti-vandaalidele tuttav. Või tähendab C antud juhul Complete Crap? Copycat Creation? Certainly Cheap Combo?...

Lendurijakiga rööbastele. Varjuteater. Mis sõnumeid nad vahetavad? Kas varjudel on kergemad kotid? Varjud saadavad inimesi rongi peale.

Tüdruk ja notsu. Ja vist vanaema ka.

No küll tahaks teada mis seal pakis ometi on. Äkki Vanemuise kannel?

A muide Moskva rongi perroonilt ongi ikka kõige etem vaade Toompeale. Üldse, Balti Jaama juures on mitu linna parimat Toompea-Vaadet. Nood postkaardi omad sellised. Welcome to Tallinn, jne.

Kas pimedatel on sellist mõistet nagu "kole"? Et Balti jaam = räpane, kole jne? Võibolla haisu mõttes küll. Aga muidu... ja koertel ka pole sellist mõistet nagu kole. Vaid meie reakodanikud laseme sel oma närvid püsti ajada.

NEED rongid on sõbralikud. Lehvitada on kerge. Kalli-Kalli on teemoonaks, millest jätkub tagasijõudmiseni. Saab ilma ka, ainult läbi akna vaadates, kui oled eestlane. Täna on tavaline päev. Tavalised reisijad. Nad sõidavad, neid ei VIIDA. Meie igapäeva kuuluvad sellised igavad ja harilikud hüvastijätud, ja see on ju suurepärane. Nii suurepärane, et poe kasvõi rongi alt läbi....

Kuulutan välja kaastööliste nädala!

2010-03-25T08:40:00.000+02:00

Teie kord, mina teen väikse pausi (peale tänast; täna lähen veel Moskva rongi saatma korraks). Äkki tuleb veel mõni rooside ja õhupallidega või millegi muu põnevaga. Aga siis hakkan tõsiselt näitust ette valmistama ja mul pole aega vahepeal Balti Jaamas käia, nii et käige teie ja saatke pildid blogisse.
1. aprill on ka plaanis minna, siis võiks midagi vahvat tõesti välja mõelda.

Kaablivargad keerasid käkki.

2010-03-22T22:04:00.001+02:00

"No nüüd kadus see rong ÜLTSE ära! Mai näe änam ÜLTSEMITTE midagi!" Hüüatab tädike perroonil, kui Paldiski rongi saabumisaeg posti pealt kustub. Seepeale pühib ta, muide, oma prille, justkui ilmuks rong ja tekst pärast seda nõiaväel nähtavale. Kõrval ootavad Kullo loodusringi lapsed, suured kotid kelkude peal, endiselt küüti Aegviitu. Õpetajad ei lähe aga liialt ähmi, kuigi lastel jaamas õieti kuskil istudagi ei ole. Enne just leidsin nad suures ootesaalis põrandal kükitamas. Täpselt samamoodi oli põrandal koha sisse võtnud Andres, kes kasutas ära tasuta WiFi pistikut rahvusvaheliste kassade nurga taga seinas.... Varem oli saali teises otsas mingi pisut mugavam WiFi koht olnud, isegi koos lauaga, aga nüüd enam mitte. Kohvikus on ehk, aga vist mitte tasuta. Igatahes on kummaline, et meie pealinna pearaudteejaamas on ootesaalis viibijatele vaid 2 pinki. Samas kasutab rongisõidu odavat ja ruumilahedat võimalust üha rohkem inimesi, eriti koole oma ekskursioonidel ja mitte ainult koolivaheajal. Vat kui kultuuripealinn tuleb, peaks ka jaamakultuur ja see, kuidas reisija end tunneb, olema tipp-topp. Muidugi võib üles Travelisse minna või midagi, aga jookse sa siis säält alla rongile, eks. Huvitav, et kasiinole ja Lombardile on ruumi, aga reisijate mugavusele mitte.
Vaatan fototapeedi taustal seisvat kelguvirna ja peale tuleb tahtmine ise ka kelgutama minna. Peaks tädil laskma Viljandist siia sõita koos sääl kuuri all seisva soomekaga, siduma õhupallid leeni külge ja laskma edasi-tagasi mööda perroone. Kui mugavust njet, võib vähemasti lõbus olla. Aga siis käiks ma jälle pinsioneerudele närvide peale. Küll ütleks taas mõni mutike, et kui ma pole SUURIMAST PÄEVALEHEST siis pole tal küll mõtet end korda teha ja pildistada lasta. Ma ju kõigest mingi tundmatu ninatark. Raha ei saa, kuulsaks ei saa, ja keda mingi kunstinäitus peaks üldse huvitama? Seal käivad ju ainult need inimesed, kes PÄEVAGI OMA ELUS MIDAGI KASULIKKU EI OLE TEINUD. (!!!!!!!!!!!!!)
Või lausuks hapu näoga, inetuid kilepakke vedas puhvaikas vanamees, et ärgu ma kiusaku avalikus kohas vanu inimesi ja pole tal nagu põhjust ühtki mu lauset lõpuni kuulata. Mine minema ja ära riku mu päeva ära.
No teate. Teid ma oma kelgu peale küll ei võta, kui pätid jälle Elektriraudtee kaablid ära varastavad. Lugesin küll toda uudist lehes, aga mul ei tulnud see meelde enne, kui loodusringi lapsed juba üle tunni olid oma sõiduvahendit oodanud. Diiselrongiga said inimesed küll kohale, kohati isegi Jõhvist.

Sellepärast mutikesed perroonil ei NÄINUDKIMITTE MIDAGI noh sest ...juhe oli puudu.

OFF TOPIC: mõtlesin et 1. aprillil võiks pulli teha ja vahetada tšeburekikohviku menüü salaja ümber. Samasugune paber, sarnane kiri, aga paneks kirja midagi totaalselt napakat. Tšeburaškad tšeburekkide asemel... Paskaagid moosiga. Kompostrisupp. Kaugsõidukohvi. Ainult kuda ma selle ümber saaks vahetatud? Mul on mingit kaasosalist vaja.

Seda mäletate?

2010-03-20T13:49:00.000+02:00

Väike parkimiskorralduse rikkumine....

Die Hard with a vengeance tuleb meelde, eksju.

Roosid ja õhupallid, djadjuška!

2010-03-20T10:38:00.001+02:00

ja-jah, täitsa nagu lavastatud, aga päriselt: Moskva rongi vastas käiaksegi suurte punaste rooside ja värviliste õhupallide ja poole suguvõsaga. Ja mõelge, kui mõnus on saabuda, kui sind niimoodi vastu võetakse, hoolimata sellest, et ümberringi on mudaväljad, näriv niiskus ja igasuguste ergutusvahendite mõju neutraliseeriv hallus. Vaene Ants koristab puhta üksipäini, poleks mu varbad nii külmakartlikud hakkaks appi. Ent juba tuleb Moskva rong oma 13 vaguniga. Raudteetöölistel on omad kokkusaamised. Äkki peavad niimoodi koosolekut?

"Djaaaaadjuška!!!" hüüatab noor neiu. Lähvad Tallinna suunas, teineteise ümbert hoides. Soem. Kõigepealt lähevad torti ostma. No kohe, suure, suure tordi ostavad, kuigi neiu ütleb et söövad seda "tvoim" - kahekesi.

Rooside kinkimist ma pildile ei saanud, kuna perekond lubati rongi. No ei jõudnud lihtsalt oodata. Välja tullakse juba kõik koos. Ja suurlinnast tuuakse kingituseks nii suuri mänguasju, mis ei mahuks ühegi eesti kaubamaja uksest sissegi.

Tahan ka roose ja õhupalle, kuigi tegelikult roosid lõikelilledena mulle ei meeldi. Aga rongi pealt ...vat kui ma ise Moskva rongi pealt tuleks, tahaks justnimelt suuri punaseid roose ja õhupalle. Eeestlased, nagu seda teemat kommenteeriti Facebook´is, tavatsevad lilli ja õhupalle viia ainult olümpiavõitjatele...ei, tegelikult ikka ainult lilli ja vahel mõni häguse kvaliteediga raamitud foto tollest sportlasest endast mõnel piinlikul hetkel.

Vene saatkonna auto passis ka perroonil. Ei olnud neil ühtegi lilleõit ega kingitust kaasas. Keegi topiti poolsalaja autosse ja võeti paigalt. Sibulapirukatki ei tohi diplomaat, kurat, kaasa osta. On alles elu.

Tegelt võiks Kiievi või Minski rongi uuesti käima panna. Saaksid mõned vanad inimesed üksteist näost näkku näha enne kui sussid taeva poole viskavad ja saaks mina näha neid linnu kuhu papsi-mampsi omal ajal üliõpilasekskursioonide raames pea sundkorras viidi. Moskvat olen näinud juba. Aga neist linnadest on odavalt Eestisse pääsemine peaaegu võimatu! Ole aga "miljuneer!" ja telli eralennuk. Huvi on suur..... eriti ukrainlased tahaks Eestit sagedamini külastada, aga võimalused siia saada on napid, tülikad ja kallid. Muidu ehk täituks mu unistus, et tuleks mõni ukraina puu-laki-maali meister ja õpetaks mu eksklusiivseid lusikaid maalima spetsiaalse värvikinnitustehnikaga. Jeerum, ma viiks sada roosi siuksele inimesele. Ausalt. Kasvõi varahommikul kell 5.

"retušeerimata"

2010-03-19T21:54:00.003+02:00

On nagu on. Just niisamuti, kui üks pealkirjavariantidest Rocca Al Mare Kooli 10. sünnipäeva puhul välja antud raamatule, kuigi see käiku ei läinud. Käisin nimelt seal raamatuesitlusel ja tulin siis otse Balti Jaama Moskva rongi ära saatma.

Yi-Fu Tuani raamatust Space and Place võib lugeda, et üks inimene või seltskond võib olla konkreetse koha asemel teisele inimesele Paigaks, mis tekitab Kohalolu, Paikaloksumise tunde. Sadam, miks ka mitte raudteejaam. Paik pole mitte linn, kuhu sa saabud, vaid inimesed ja asjad, mis linnale sinu jaoks tähenduse annavad.

Seda võib märgata Rocca Al Mare Koolis, kus kõik on üksteisele Paigaks ja Kohaks, milles end kindlalt tunda. Ja siis meil Mõned Ivanovid, kes terve perega Lehva-Lehva käivad tegemas. Nikita? Oksana ja Karina. Ja neid kes lehvitavad vanaemale ja kelle vanaema läbi Moskva saab Paiga tähenduse, mida tal muidu ehk polekski, sest nemad elavad ju Eestis.... kauge võõras koht omandab tähenduse ainult seeläbi et Keegi on seal. Kui sul mingi kohaga isiklikku seost ei ole, on see Mittekoht...

Ega tavalistel rongidel niimoodi väga saatmas ja vastas ei käida. Ikka mida kaugemale minejad / kaugelt tulijad, seda rohkem on rongi ümber neid, kes ise ei tule ega lähe. Need, keda ei saadeta ega käida vastas, lähevalt lihtsalt Linnast või Jaamast ja tulevad Rongi pealt, need, kellele vastu tullakse, jõuavad Kohe Koju ehk Omade Juurde.

Ja siis on need, kellele Paik on kõik, kust nad läbi sõidavad, nende töö ongi Saabumine ja Lahkumine. Näiteks rongijuht Priit, väga muretu olekuga vennike; ning rongijuhi abi Andres Sild, suuuuuuuur mees, kes läks eesti suurima röstsaiaga nagu mammut läbi sulavee ja suutis mul ikka esialgu silmist kaduda. Temale on Paik see töö, sest 8 aastat õpetajaametit nähtavasti polnud päris see, mis temale mõeldud. Ei loksunud paika, ei jõudnud kohale, ei saabunud sihtpiunkti. Õppimine Pedas jäi ka pooleli ja... Tartus ja...

Ma mõtlen, et see, mis Andres rääkis, et kuidas rongid ei pääse sodimisest ja "tätokatest", noh, grafitist, et kas see annab märku justkui neil sodijatel oleks ka Oma Paigast puudu? Nad võibolla kompenseerivad millegile oma Märgi jätmisega oma Mittekuulumist. Et märgistada rong mingiks Paigaks, jätta meelde see teadmine, et Ma Olin Seal, MINA tegin nii, teatud mõttes on see siis tema rong. Kuskil on rong, mis kannab minu kirja. Kuskil on MINGI Paik, millel on minu endaga seotud tähendus. Sama mis liivakivikaljusse nimede kraapimine ja purskkaevudesse müntide loopimine ja et kui lähed kuskilt läbi siis teed pilti. Balti jaamas keegi eriti ei pildista, siin on tore, aga kole ka. Keskkonna mõttes on ikka tegelikult väga väga kole ja rõve ja mitte ei kutsu tähistama Enda Paigaks. Kas keegi üldse tahab seda meelde jätta? Mõelge natuke. Võiks ju ilusam olla, kui Kultuuripealinnaks saame.
Muide, pole lihtne roppusi maha pesta. Ei saagi, kas teate. Andres ütles, et kui rong ära soditakse, tuleb tervelt vagunilt värv üleni maha võtta ja uuesti üle värvida, ja seda väga tihti ei tehta. Seepärast sõidavadki rongid tätokatega ringi. Peaks siis ehk hoopis hanke korraldama ja rongidele Tallinn 2011 grafitid orgunnima, ah? Vot idee! ....Phhhf, aga noh, pärast kultuuripealinna aastat tuleks ikkagi terve rong üle värvida.... Ja tegelikult ei ole rongi nr 2011 ka olemas, sest esimesed 3 numbrit on rongi seerianumber ja viimane on vaguni number. Moskva rong on teistmoodi, sel on turske vedur, ja iga narr seda juhtida ei tohi, umbes nagu on erinevad load bussi-, veoki- ja taksikuskile on ka erinevad ametiastmed rongi ja veduri-rongijuhtidele.

Moskva rongi vagunisaatja rääkis mulle seda, et tööpäev on üle 24 tunni pikk, terve vaguni peale on vaid üks saatja ning tema töö hulka kuulub kõigi dokumentide kontroll, nimekirjade ülelugemine ja ka koristamine ja esmaabi ja mis kõik veel. Ja kui kellegil koduigatsus peale tuleb tee peal, tuleb olla Paigaks ja õlg alla panna. No mis teha. Ja siis on vaja teekonna kestel ka dokumente kontrollida, sest muidu võib mingi kontvõõras teise nime all edasi sõita. Pildistada ma teda muidugi ei või, aga ühe vinge atribuudi sain küll peale, see on siuke suur võimas ...ma ei saa öelda taskulamp, prože ka mitte, no siuke valgusti on.

Ja siis on need, kes on mõnes kohas, nagu Balti Jaam, ja see ei ole neile Paik. Nagu Anna Õhku. Ma sain temalt täna roppude sõnadega sõimata. Et ma ei tea, mis on tegelik elu. Et ma ei tea inimeste kannatusi. Et ma olen noor, kullake. Ta räägib mulle, kullake, et see on sulitegu, pildistada inimesi, kel elus halvasti läinud, kui see neist ka välja ei paista, kullake. Jah, kullake, ma tean et nii ei tohi, aga paraku pole see inimestele otsaette kirjutatud, mis neid vaevab. Et mingi ajakirjanik olla pildistanud teda ja ta sattunud ajalehte, ja tema peab seda alandamiseks, kullake. Ei, mul puudub taoline huvi ja ma ei ürita kellegile vett peale tõmmata.

Anna Õhku on ka kodutu, nagu Lydiagi. Aga Lydiale on Balti Jaam Paik. Siin on inimesi, kes teda ootavad ja keda tema ootab (mind ka, mõnikord). Siin on näiteks tuvid, keda ta söödab. Anna Õhku ei sööda tuvisidki. Käib ja tülitab perroonilseisjaid, kuid ei lähe tema neile korda ega nemad tegelikult talle.

Järsku saab üks inimene teisele olla ka Anti-Paik, mis ometigi annab võimaluse end Kuhugi ja Millegi suhtes paigutada, omada Kohta. Näiteks kui keegi sind ei salli või sinu peale solvub, olles sinust teadlik, tunnistades sinu olemasolu tema maailmas, ent positsioneerides iseennast väljaspoole selles Mis Oled Sina ja Mida Sa Teed ja Mõtled. Ka antipaik on mingi paik. See pole vähemasti teadmatus, tühjuses hõljumine.

Oma lilla kostüümiga on Anna Õhku Balti Jaamas nagu mingisugune värviline silt või logo. "Sa oled närvis, kullake!" No ei ole närvis, mul on lihtsalt sokid märjad ja varbad jääs. Ma olen ka hommikul kella seitsmest alates õues olnud ja ma natuke justkui aiman, mis tähendab kodutus või hirm Paigatuks jääda. Ma olen paljudest kohtadest ära läinud, nii et keegi pole lehvitanud. Aga minu jaoks on ühtviisi Paik nii Balti Jaam, Kopli Tramm kui kodupeatus kui tänavanurk kui koridor kui korteriuks, samuti on igaüks isemoodi Paik ka arvuti ja kummut ja tool. Ma tean et nad On, kui ma ka olen alatasa hoopis kuskil mujal. Anna Õhku seisab enamasti ühe ja sama koha peal tunnelisuus, aga see ei tähenda, et tal oleks Paik.

Mingi reklaamifirma on aga trammis, mille peale ma Balti Jaama peatusest kell 18: 35 satun, märgistanud kõik toolid Milka logodega sama värvi lillal kangal kui Anna Õhku kombekas. Minu meelest on see sama kole kui oskamatud grafitid rongi külgedel. Hullem veel. See tramm ei lähe ju reklaamifirmale ega Milka šokolaadi tootjale üldse korda, viimane ei teagi võibolla, et selline tramm Tallinnas sõidab, et ta läheb läbi Balti Jaamast, ta ei mõtle trammile kui Paigale. Ta märgistab hoopis meid. Püüab leida inimesi, kelle südames leiduks hell koht šokolaadile. Aga ta teeb seda nii labasel kombel, et minul küll Milka šokolaadi järgi isu ei teki. No hea küll. On nagu on.

Koduuksel tuleb mees, kes ka Moskva rongi saatmas oli, minu ees sisse. Ahjaa, see ju meie alumine naaber. Tema Paik, ta naine, on nüüd kodunt ära. Võibolla kujutleb naaber siiasamma meie majja terve Moskva linna, kogu rongi teekonna ja kõik linnad, kus on peatused ja kõik, kes tulevad peale ja lähevad maha, sellal kui naine rongis sõidab ja Kusagil On ja ainult sellele mõeldes on ka kodu Paik.

Homme siis 8:27 saabuva Moskva rongi vastu, et vaadata peale lahkumiste ja aidaade ka saabumisi ja taaskohtumisi.

P.S. kes seda Milkat Eestis levitab, hakaku nüüd sponsoriks mulle.

Väljalend, Kanal 2 täna kell 20

2010-03-18T19:58:00.000+02:00

....Väljalend Balti jaamast

Postimehest:

Hooaja viimases saates «Väljalend» pakuvad saatejuhid Siret Rüüberg ja Kertu Jukkum tasuta päikesereisi Balti jaama ümbruses. Võistlustulle astuvad laonaine Marina ning puhastustööline Silver.

Väljalend tiibleb eetrisse täna õhtul kell 20:00, kohe pärast uudistemagasini «Reporter».

Rongi vastu

2010-03-18T17:13:00.001+02:00

Millal te viimati kellelgi rongi vastas käisite ja mis põhjusel - lihtsalt tahtsite head inemist varem näha kui ta ise uksest sisse kobistab, või olid rasked pakid, või tuli hästi kaugelt, või nii lihtsalt ongi?

Kas Ootajat on ära tunda....kas on võimalik aimata KEDA ta ootab? Võibolla küll, kui tähelepanelikult jälgida. Ja mida tehakse kohtudes? Mida tehakse ära saates? Kas ollakse arglikud ja distantsil või lõunaeuroopalikult emotsioonideküllased? Kuidas väljendatakse jällenägemisrõõmu?

Selles teemas ei saa ma küll inimesi otse tülitada. Tuleb kuidagi kaugemalt luurata ja vaadata. Aga seniks teile Vanaema ja Lapselaps. Ja iis üks pilt tädist, kes hakkas rongi alt läbi pugema, et oma käekott kätte saada. Ja siis Paintballi-poisid ka. Ja veel ühe rongi "nägu".

hilisõhtul jaamas

2010-03-17T22:30:00.001+02:00

Prrr, külm on! Ilgelt külm. Labakutega on ainult kaks võimalust, pildistada valesti või kindad käest võtta. oi, totuke. Kuid mul polegi sellest eriti kahju. Jaam on üsna inimtühi, väga vähe rahvast liigub.
Üks koleda karvase hurdapeniga mees jookseb mööda ja üks linnahull kõnnib omaette mõmisedes, ent mõlemad on minu kõnetusele kättesaamatus kauguses. Aga seal paistavad piletikontrolörid. Ametireeglid keelavad neil end vormiriietuses ja töö ajal pildistada lasta, kuna jänesed võivad näod meelde jätta. aga nad lubavad endid visandada. "Mitte siin," lausub naiskontrolör, "lähme sinna kiirrongi, see on mugavam". Ja - piiks-piiks! tehakse tolle rongi uksed nagu kõige tavalisemal autol minu jaoks lahti. heheh. No kus te oma rongi parkisite, preili piltnik? Ah sinna jah... Parkimiskell võiks ka veel akna peal olla.
"Kas teate, et teil on täitsa Gustav Ernesaksa soeng?" lausun ma meeskontrolörile teda visandades. Tema fantaasia saab sellest hoogu. Oleks vast maru astuda rongi ja hüüda: "Tervist! Olen Gustav Ernesaks - teie piletid, palun!" ? Kontrolöridelt saan soovituse, et hommikupoolik on siiski aktiivsem ja huvitavam aeg jaama tulla. Mul vist ei maksa edaspidi eriti hilisõhtutel lõdiseda, ehk siis, kui ilmad leebuvad. Nii, väga sarnane ei tulnud, aga... seda annab parandada. Visandeid näete siis, kui ma need ümber joonistan ja oma teaduskonnas sisse skänneerin. Päris vahva Ernesaks minu meelest.
Trollipeatuses jäävad silma poisid, kel seljakott mingeid veidraid kanistreid täis. Selgub, et paintballi mängijad - lausa paintball- treening pidi olema! ja sellel alal korraldatakse koguni maailmameistrivõistlus. Tule taevas appi, mis inimesed kõik pähe ei võtta. Aga päris fotogeenilised kujud oma kodinatega, sunnikud.

Üks laps on oma vanaemale rongi vastu tulnud. Ema ütles aga ikka ise tahtis kah pisut. Vahva, karastunud sell, hõredalt riides, ent reipa hoiakuga. Vanaema Aime on peaaegu Viljandist ja lapselaps Märtenit kohates väljendab siiralt positiivset üllatust. Üks tavaline perekondlik žest tavalisel õhtul tavalise rongisaabumise ajal. Täiesti suvaline. Ja nii eriline. Sellised tallinlased.
P.S.:Üks neist muide oli Kadu ja teine Kuum. Komistan ikka järjekindlalt veidrate nimede otsa. Huvitav, Kuum tuli rongilt maha, aga ilm soojemaks ei läinud. ju see siis kadus sealsamas ära...

... ja aeg jäi seisma

2010-03-15T17:23:00.000+02:00

Juba kolmas tiir ümber jaama. Tagasi turule. Trammipeatus... uuesti perroon. Viimases hädas ruttan pakihoidu ja küsin tuttavalt daamilt, ega keegi sinna telefoni toonud ei ole?.... Kadunud mis kadunud. Ma ei või seda uskuda. Kuid [pakihoiutädi, kelle nime ma, piinlik tunnistada, siiamaani meelde pole suutnud jätta] valib oma telefoniga minu numbri ja ütleb. "heliseb. Otsi!" Ja no ma siis jooksen veel ühe tiiru ümber jaamahoone- paanika-Jaanika. Kuid tagasi pakihoidu jõudes on asi juba lahendatud. Jaama turg, putka nr. 67, kust ma just patsikumme olin ostnud. Oh aeg küll. Täielik ime.
Kogu selle jama kestel ei osanud ma arvata õiget kellaaega. Tulin hommikul ca 10 ajal, pildistasin natuke ja käisin turul ja siis tahtsingi telefonist kella vaadata ja see oli kadunud. Jaama suur kell oli ilmselt juba eelmisel päeval kell kolm seisma jäänud. Miki-Hiirel olid patareid tühjad. Jehoovatunnistaja-tädile oli "aeg lõpmatu ning piiritu ja kes teab, kuhu tuuled meid viivad..." Sellest on jah nüüd palju kasu. Üks nokamütsiga rulapoiss...telefoniaku tühi. Vanadaam korviga - kell kodus. Mis nali see on, kõik aeg on seisma jäänud.

Mis puutub nägudesse-naeratustesse, siis löödi mulle täna jälle mõned piltlikult öeldes keelusildid nö. vastu vahtimist. Terve raudtee on keelusilte täis. Ära kõnni, ära mängi, ära sisene, ära välju, ära räägi telefoniga, suitseta, ära sõida jalgrattaga, ära, ära ära. Eelkõige: ära pildista. No miks siis? Mulle ei meeldi, kui midagi ilma põhjenduseta ära keelatakse.

Kuid kas ma ei öelnud, et järjekindlus viib sihile? Mõned "Ei Tohi!" kleebised võin igatahes maha tõmmata. näiteks Valentina. WC valvur (seal on dušš ka). Ma läksin siiski uuesti küsima luba pitli teha. Algul ta jälle ei tahtnud. Aga ma ei andnud nii kergesti järele ja mainisin ka, et tema sõbrannast pakihoius olen juba ülesvõtte saanud. "Neuželi!!??" ja Valentina tormas järele uurima, kas selline hullumeelne väide ka paika peab, ning saigi kinnituse... Lõpuks jäi ta nõusse, kuigi, nii nagu vene rahvusest rongijuht Tartu liini peal, väitis ta end "üldse mitte fotogeeniline olevat!" Pagan võtaks, mis see asjasse puutub, ma ei korralda mingit missivõistlust! Miks püüavad inimesed iseennast eitada ja ära peita, miks nad häbenevad olla sellised nagu on? Mis viga on isikupäral ja lihvimatusel, kes on nõudnud, et oleksite oma tegemiste ja mõtlemistega ühiskonnaelust ja avalikkusest välja retuš€eritud? Noh, Valentina tahtsis ikka päris "poseerida". Mina siis arvasin, et ta vahest võiks lehte lugeda. "Oi, ei, ei ei! Mina teen KOGU AEG tööd! Mis siis kui ülemus näeb? Lehte ma ametlikult ei loe!" Ja asus kassaaparaati taguma nii et silme eest must. assaa-ijah!
Valentina teeb jaamas tööd, sest kodus ta "kuivaks ära". Ta tahab suhelda, näha erinevaid inimesi. Turismihooajal käib siin väga palju rahvast. Paljud Moskva rongilt tulijad, üleni tolmused ja higised, on duššivõimaluse pärast vägagi õnnelikud. Kes teab, mis maailmajagude tolm on siit kanalisatsiooni voolanud. Mis eesti muld ja eesti süda. Pool Kagu-Aasiat on meie pealinna ammu jalgadega kokku tassitud.
Mul on tõesti jaamas sõpru. Muidu oleks minu vaene eesti süda täna hommikupoolikult küll ehmatusest seisma jäänud. Näete, kui oluline on omada tutvusi.

Balti jaam, minu liikumiste sõlmpunkt.

2010-03-13T18:24:00.001+02:00

Redfoxi märkus: järgneva jutu kirjutas mu ema Sirje.

Elasime Kalamajas. Töökoht oli järvel. 5 minuti tee oli Balti jaama, elektrirong väljus täpselt, sõitis 6 minutit
ja jaamast läksin 8 min. tööle. Hea ja mugav oli käia tööl. Kuupilet maksis 30 kopikat. Vahel ununes aga lõpp ära. Kontrolle käis harva, piletimüüjat elektrirongis ei olnud. Ükskord tulid kontrollid, teadsin hetkega, et mul lõppes ju nädal tagasi pilet. Jõudsid minuni. Ütlesin , et olin unustanud täiesti, et tehke mis tahate, mul tuli alles neid nähes meelde. Vaatasid mu vana piletit ja ütlesid vaid, et homme ikka ostku ma uus. Tipptunnil oli rong puupüsti täis. Vahel nägin rongis noorukest näitlejat Anu Lampi, alati ta tuupis mingit teksti. Rongid ei olnud nii soojad ja puhtad, kui praegu, aga palju etemad, kui tollased diislisuitsused tibukollased linnabussid. Väikeses jaamahoones ( praegu kole turg) olid linnalähisliinide kassad, Eesti siseste liinide kassad ja haisvad WC-d.Siis oli seal Vene aja lõpul veel kabiin, kus sai ise end pildistada. Lae all lendasid ruumis varblased ja tuvid. Suures jaamahoones olid kaugliinide kassad ja palju igasugu rahvast kompsudega. Piletite sabad olid alati pikad. Kalamajas elasin pikka aega ja Balti jaam oli, kustkaudu sai kesklinna.
Oli üks vanamammi, kes oli vana ja jalad ei kandnud hästi enam. Ta ütles ikka:" Läheks veel linna , aga maap
saa säält tuhnellist läbi" Tunnel on praegugi kole, kuid siis oli veel koletam, põrandal voolas porine vesi ja laes ripnes mõni üksik lamp, või valitses päris pimedus.

Päikesepaisteline päev

2010-03-12T20:43:00.003+02:00

Minna või mitte minna. Minna. Mitte. Minna...Oli raske ennustada, mida ilm täna teeb. Hommikupoolikul puistas lörtsi ja pilved suusatasid üle katuste. Minna siis või mitte?
Ilmselt on mul juba tekkinud väikest viisi sõltuvus Jaama suhtes ning ikkagi läksin. Jalgsi. Pelgurannast. Iga sammuga nühkis päike end pilvede vahelt tugevamini paistma ning Jaama jõudes oli see nii hele, et kordasin peaaegu oma II klassi õnnetust raudpostiga.
Esimesena jäi seekord silma rong, mis eestpool PEAA-AAEGU naeratusega kaunistet. Noh, ütleme, sellise Mona Lisa omaga? Klooga rong oli jälle sellise... herilase naeratusega. Kes on passiivselt õelas tujus.
Keegi toppis oma tütrele leivajuuretist kotti, ise seletades, et pangu too see külmikusse, kuna soojaga hakkab ta kasvama. Tütar? Juuretis? Külmkapp?
Mustlased ostsid narkomaanidelt teksased.
Sõjaväepolitsei vestles jänkupoisi-kõrvaklappidega vene tüdrukuga. Ei tea, mis nad rääkisid...
Katuseaukude servas poseerisid kristalselt läbipaistvad, üldse mitte kurjakuulutavad pisikesed jääpurikapojud. Nagu rida laadapeni hambaid... varnas...
Käisin ütlesin pakihoiutädile tere. Lihtsalt. Tuttav nägu. Julgem. Ordenit polnud ta loomulikult jõudnud veel otsida. Tööpäevad on juuuuu-be pikad. 12 tundi.
Ants läks Viljandi rongi peale. Võibolla, et sõidab aga ainult Tallinn-Väiksesse. Mine võta kinni. Rongijuhi abi nimi on Härm. Rongijuht pildile ei taha. Ent abi on ka abist, meelehärmi ma ei tunne.
Mõned lustakas tujus poisid jõlkusid tagaussõ viiren. Oih, Eelarvamus surus end vägisi mu mütsiserva alla. Et noh.. miks üks neist kardab kaamerat ja... Koplist ja... noh. Teate ju. Aga kohe andsin endale mõttes tappa. Mis mõtted need siuksed on? Häbi-häbi.

Aga minul...oli täna habemike päev.

Caleb õpib EKA-s animatsiooni. Nimi on piiblist (on see ikka väikse peega? ehh ehh ee...). Vanemad panid... tundub et ta on juut ehk? Caleb on New Yorgist pärit. Eksperimentaalgaleriid ta juba telkust nägi. Kevadel ehk näeb publikum ka uusimaid animatsiooniosakonna töid... kusagil... aga Kinomaja on siis vist kinni juba? Võibolla Kumus siis. Igatahes, ma tahan küll näha, misuksi multikaid Caleb teeb. Hoian kõrvad kikkis.

Ei ole Priit Pärn. Sven on. Habe on. Raplaston. Seda ma ei tea, kus ta onn on. Aga peaasi ju, et habe on. Onju?

Röökiv vedur. No mis sa ikka hing teed nende peaaegu-enesetapjatega, kel nii tuline rutt turule nuustikute ja supipottide järgi, et nosu eest üle rööbaste kalpsavad. Nagu kevadised mullikad! Mõlgivad veel veduri ää.

"Pai piltnikupreili, palun pane pildi pealkirjaks: päikesepaistelisel päeval patseerib punase parraga postimees Peeter paksu postikotiga piki perrooni postipakkide peahoone poole puiesteel, palged päevatööst punetamas."

Nii, ja siis tulen mina kodu, klõpsan telku lahti, ja tuleb eesti esimene nukufilm. Peetrikese unenägu. Animatsiooni ajalugu. Einoh....väga sürr kokkusattumus.

Liblikad jaama kõhus

2010-03-12T13:52:00.000+02:00

Ma olen alles algaja Photoshopis, nii et andestust.
BJ Forever

Kulu

2010-03-12T12:05:00.001+02:00

Mille poolest on see kulu erilisem kui teised, et ta Katri kaamerasilma ette jäi? Või äkki on ta just Eriti Tavaline Balti Jaama Tuvi? Appi, sir Darwin - milles väljendub selle tuvi kohastumus Balti Jaama eluga? Ja kas ta naeratab?

Balti Jaama naeratused.

2010-03-11T09:43:00.000+02:00

Ahaa. Selle pealkirja olin ma täitsa ära unustanud, kuni eksperimentaalgalerii (Vabaduse väljaku tunnelis) kuraator selle Sally stuudio näituse avamise lõpus välja hõikas. Noh, kui naeratused, siis naeratused, mõtlesin. Kuid seepeale tekkis mul hoopis isevärki idee: kas ma suudan leida naeratusi lisaks inimeste nägudele ka arhitektuursest keskkonnast endast? Kerge mõelda, raske teostada, ent õnneks paistis vähemalt päike. Kohe turgatas pähe, et kui keerata foto Balti jaama vanast lähirongide teenindussaalist tagurpidi, on selle katus nagu naeratus. Hmm, kas ta siis praegu on mossitus? Suunurgad allapoole, kurb oma saatuse pärast? Veel efektsemalt ja täiuslikumalt mõjub "jaama naeratus" aga koos rongidega, perrooni poolt pildistatuna.
Arhitektuurne keskkond ise võib edasi anda mingit emotsiooni. Mõnikord, päikeselise ilmaga, võib katuste kohal ette kujutada õhupalle; tuisuga lendaksid ümber maja justkui hõbedased liblikad. Rongid on suured rohelised boamaod ja mustad plaaditud postid on mulgi kuubedes külalised Lõuna-Eestist, tuletikutopsi-mehed-koljatid. Aborigeenid unustasid oma bumerangi jaama peahoone varikatuse külge. Hüperrealistlik maal sürrealismi elementidega. Pooleldi elu, pooleldi unenägu. Need kujutluspildid tabasid mind kaugelt enne, kui nägin Sally stuudio näitust, ent võimendusid pärast veelgi. Emotsioone on võimalik märgiliselt kujutada ning fotod, mida te näete näitusel, ei ole kindlasti täpselt sellised, nagu blogis ja kaugelt mitte vaid dokumentaalsed jäädvustused hetkest mil nad fotoaparaadi mällu salvestusid.
Naeratused, naeratused... esialgu on jaama enda detailidest neid ikka väga raske leida. See nõuab pikemat süvenemist.
Jäädvustasin ka mõne huvitava loo. Enno, muusikavend Lõuna-Eestist (ilma mulgi kuueta, normaalset kasvu ja üldse mitte kubistlik), uitas ümber jaama kõik see aeg, mil mina oma arhitektuurse naeratuse pähklit puresin. Lõpuks ei saanud ma end enam tagasi hoida, läksin ja küsisin ära: mis teete? Kuhu sõit? Enno rääkis, et on eluaeg muusikat teinud, varem bändides mänginud (sõrmeotsad olevat nii paakunud, et suudab vaeavata 10 tundi jutti kitarri mängida, vajadusel ka 24!!!). Praegu töötab sõjaväe lasketiiru korraldajana, aga käib ikka pulmades-sünnipäevadel mängimas. Mina utsitasin: Balti jaama tunnel. Kokku leppida Kesklinna Valitsusega. Tule mängi vahel (et ei peaks mingeid pseudo-hipi kisakõrisid kuulama). Ma küll ei tea tema taset, aga tuttuut 15000 krooni maksnud kitarri ringi vedas wend peab ikka taset omama, eks? Pildistada lubas ta end hea meelega - kulutasin küll inimese aega, ent sellest hoopimata jäi tal rongi oodata veeö üle tunni. Imestasin, et ta turule või mujale aega parajaks tegema ei lähe. Pole siin kuskile minna, kõlas Enno seisukoht; ja turule kõige vähem. Vastik koht.
Kõiki pilte pidin sirgendama, sest tuul oli nii vali, et puhus fotoka viltu. Õnneks mitte jaama sees, kus pildile jäi pakihoiutädi. Kuna ma unustasin ta nime küsida ning palusin järgmiseks korraks talle omistatud tööveterani ordeni üles otsida (43 aastat Eesti Raudteel, enamjaolt rahvusvaheliste liinide piletidispetšerina), siis esialgu ma tema fotot üles ei säti.

Hmmm, naeratused.... ei naerata siin suurt ei elu ega inimesed.

Smiling Face

2010-03-10T21:23:00.002+02:00

BJ Forever

Natuke naistepäevast ja teistest klišeedest.

2010-03-09T08:49:00.001+02:00

Seal ma siis olin, lumetuisus, otsides kaadreid, mis minuga räägiks, ning tundsin end äärmiselt ebamugavalt. Jaam ei pea oma lubadusi, ta ei paku sulle tähtpäeval seda, mida oled oodanud. Minu esmane idee oli olnud võtta üles venekeelse kirjanduse müüjad. Mingi natšalnik oli paraku daamidel keelanud end "eesti plikal" pildistada lasta, eriti, kui ei öelda, kuhu ja milleks. Seletasin küll, et Tallinn 2011 kultuuripealinn, 52 ideed, 52 nädalat, näitus, aga kogu see kultuuripealinna teema oli noile slaavi uhkuse kehastustele tundmatu.
Nii ma siis hulkusin nukralt oma 8-krooniste nartsissidega ja püüdsin juhukaadreid. Mul oli tunne, et ma ei taha ka igast suvalisest joodikust kangelast teha ega minna "Naistepäev-Balti-Jaamas-Mida-Arvavad-Elust-Eestimaal-Lillemüüjad" - klišeede teele. Nad jõuavad kindlasti kümneid kordi elus kellegi objektiivi ette jääda. 50-õieliste roosibukettide ostjaid ma ka ei kohanud. Üht värvi lilli jagus paarile aplamale nimelt vaid 48...
Mõtlesin siis, et pildistan naisi Balti jaamas. Plaadistatud postide vahel luusides sattusin mustlaste müügiaktsiooni peale. Tädil oli täielik bisness-nägu peas, ent inimesi kõnetades muutus see otsekohe virilaks grimassiks (kass on surnud ja vanaema joob, lapsed söövad kodus suurest näljast tapeeti jne. Mõelge vaid, 10-l katsel püüdiski ta endale ohvri ja sai lahti tervest kotitäiest türgi praakpudust.
Mina suutsin kinni püüda ühe ajakirjanikuproua, kelle uhke rebasekrae ei annaks loomakaitsjatele ilmselt hauaski rahu. Kuna proual aga tuline kiire kuklas oli õigeks aaks tööle jõudmisega, ei saanud ma mahti tema nime küsida.
Jaamahoone taga kohtasin oma tuttavat kodutut. prillide saamisega ei olnud tal vedanud, ja raha oli ka ära varastatud. kahjuks, kuna mul vaid 1 kroon taskusse oli jäänud 3 nartsissiõie ostmise järel, ei saanud ka mina aidata. Aga kodutud korraldasin mulle aktsiooni "Lindude toitmine" ning nautisid 100 % ise oma tegevust. Lydia ja tema mees Volodja ning sõbranna Irina on ilmselt ka varem mingil määral pilti sattunud, sest google toob "Balti Jaama" märksõna all taolisi nimesid mitu korda esile. Ohoo. Balti Jaama kodutud on umbes nagu beefeaterid Toweris? Teate, kuidagi sooja hingega inimesed on Lydia ja Volodja. Kohe tunned, et tegu pole mingite jotadega. Süda on õiges kohas ja üksteisega hoitakse kokku. Ja ei aeta võõraste ees okkaid püsti... Kinkisin neile 2 nartsissi ära.
Noh, tuisk hakkas pisut juba segama ja ma hiilisin jälle jaama sisse. WC-tädike istus, käterätik turbaniks peas, oma lauakese taga, ja luges lehte. Lilli tema laual ei olnud, huvitav, kas ta muidu ikka saab mõne. Minu viimane õis oli tuisus paraku räbalaks muutunud. Sain ühe poolvargsi näpatud kaadri. Hiljem suundus WC tädike suitsetama, pannes uksele sildi "5 minutit". 18 ja poole minuti pärast oli silt ikka veel uksel. Minust möödudes ta pöördus ja jäi pikalt piidlema. Piidles ja piidles.... jälle see hiilib siin. Väga kahtlane tüüp. Ilmselt peavad paljud Balti Jaama inimesed mindki juba mõneks linnahulluks, kel pole kodu ja kindat töökohta, et niimoodi jaamas "hängimas" käin.
Balti Jaam elab oma tavalist elu ka naistepäeval. Siin keskkonnas tundub võlts püüda mingeid sümboolseid ja paljutähenduslikku pilte nui neljaks välja kiskuma. Isegi stereotüüpsed lilleostjate pildid asetuvad siin teise konteksti. Puhas juhus, et trammipeatuses lilleputkad on. See ei puutu üldse Jaamasse. Naised teevad oma igapäevast tööd sama räpastes põlledes. Raamatumüüjail polnud mingeid uhkeid soenguid peas. Kelle jaoks - natšalniku või? Mustlanna turske "turvamees" kaitseb raha ja asju, mitte naist ennast. Kotimüüja pageb tuisu ja tuule käest. Mutikeste rongkäik trollipeatusest turule liigub oma igapäevast marsruuti mööda.... Kõik on enam-vähem nii, nagu alati. Aga...
MIKS SIIN MIDAGI EI TOIMU??? Inimesed lihtsalt istuvad ja haigutavad, magavad kohvikus, nägu vastu lauda, põrkavad üksteisele mööda kõndides otsa ega vabandagi. On raske ette kujutada Pidu Sinus Eneses, kui väljastpoolt sellele KUIDAGIGI kaasa ei aidata. Päev läheb mööda pea märkamatult. Lillemüüjad teevad oma kassa ja see ongi nende jaoks naistepäeva juures põhiline. Mitte võimalus aidata kellegile rõõmu valmistada, vaid teha aasta edukaim müügipäev. Jehoovatunnistajate "käsilased" on täna kuidagi passiivsed ja Vahitornide näkkulajatamise asemel vahetavad omavahel viimast aguliklatši. Kui nad märkavad, et ma neid pildistan, pöördun välkkiirelt ringi ja pildistan hoopis suvalist ettejuhtuvat rohelist kasti perrooni küljes. Tegelikult, päris huvitv kast teine ju... Ei ole vä?
Ants askeldab trollipeatuses.... mõni punaste saabastega kass-naine ruttab jaamaesiselt mööda... Siin ja seal liigub ühe käega mehi, üks neist jookseb nii siva trolli peale, et temast vaid tuline jutt mu pildile jõuab jääda. Tunnelikaltsakad taaruvad ümber Nehatu. Neil puudub suhe naistepäeva. Neil puudub üldse igasugune suhe ümbritseva tegelikkusega peale maas vedeleva rämpsu, mida oma kotti toppida. Nad on välja lülitatud.
Ühe vingete retro-päikeseprillidega äti püüan ka kinni. Kõik. Ainult möödaminnes ja lennult juhtub kõik täna. Jään ise pildistavate jaoks nähtamatuks. Võibolla nii ongi parem. Muidu oleks kogu päev üks suur Lavastus.
Ent kui juba lavastada, siis lavastada põhjalikult. Jaam oleks just selline koht, kus naistepäeval või muul tähtpäeval "aktsiooni" korraldada. Siin on rahvast, siin on publikut. Miks siin midagi ei toimu sellisel päeval? Siin võiks pasunakoor ringi marssida ja naistele punaseid nelke kinkida. Siin võiks mõni spordikuulsus lasta naistel endaga koos pilti teha (neid näiteks kätel kandes). Siin võiks korraldada Tallinna Suurima Naistepäeva Kirsitordi-söömist. Jaamahoone võiks värvilisi õhupalle pilgeni täis toppida ja siduda "ostukeskuse" külge punase slehvi. Ja Rongidele võiks naerunäod ette maalida ja õhtul võiks Jaamas toimuda naistepäeva tantsupidu raudtee- stiilis, vagunisaatjad konga-jada suunamas.
No ma tean küll, see koht pole selleks üldse mõeldud. Aga kõiki Kohti ei peagi ju kasutama ainult selleks, milleks ta mõeldud on. Ta pole alkopoeks ka mõeldud! Siia ei peaks kutsuma kiirabi joomaseid inimesi ära viima. Siin ei peaks inimesed mänguautomaatide kõrval nurgas põrandal konutama. Siin ei peaks naistepäeval naised hirmpikki tööpäevi tuisu käes seisma. Mind hakkab see igapäevasus häirima. Tahan showd. Mitte sellepärast, et minul oleks midagi huvitavat pildistada, vaid sellepärast, et Jaama võiks elu sisse tulla.
Noh... kõik ei pea just indiaanipealiku rüüd selga tõmbama ja turuväravas sünteetilisi flöödihelisid levitama. See ei pane kedagi enam kulmugi kergitama. Kui seesama "indijaanljane" aga ühel päeval ilmuks turuväravasse karja alpakadega... vat see oleks midagi.
Võibolla oleks ka siinne Igapäevasus piisavalt kreisi, kui seda pikemat aega jälgida, aga ma ei saa ju Jaama telki ka püsti panna! Hmm, telk... järjekordne hull mõte: naistepäevatelk kikilipsustet klounidega, lillejahil mehi koomilises võtmes kujutamas. Või hoopis tekitada "telgi-gurmee-restoran" ja kinkida täiesti juhuslikele rongiootajatele taevast sülle sadav luksuslik dinee...

Elu on ikkagi tsirkus, kuigi mõni päev on etteasted igavamad ja ebaootuspärased. Ent teinekord satun kindlasti klounaadile, millist uneski näha ei oskaks. Las asjad lähevad oma rada, tühja neist tähtpäevadest.