Balti Jaam 2010-2021

pühapäev, 2. mai 2010

Uudis saabus Jaama

Üle 2 aasta on niisiis Balti Jaama enda kodulehele tänu mu projektile (ja Andri Maimetsale) tekkinud Uudis. Viimane uudis oli 2008. aastast. Aeg Jaamas siiski päriselt ei seisa.
Aga kunagi pole hilja midagi märgata ja teha sellest enda jaoks Uudis. Näiteks polnud ma varem lugenud teksti Raoul Kurvitza tööde kohta piletikassade kõrval seinal, umbes sama, mis selles üle-eelviimases kodulehe uudiseski. Huvitav, kui pikk rong nendest maalidest tänaseks päevaks saaks? Ja mis ning kes on nende vagunite sees?
Päris huvitava kunstitunni ülesande saaks sellisest maalimisest teha. Iga nädal ühte vagunisse ja selle sisse mitmesugused sõnumid, kohatud näod, kes meelde jäävad ja huvitavamate juhtumiste kirjeldused, vagun ise just nädala enda nägu, värvi ja mustriline.
52 ideed on ka justkui 52 vagunit koos kõigiga, kes neis sõidavad, liikumas oma lõpp-peatuse suunas. Ma mõtlen, mis oma vagunisse panna ja milliseks see värvida... Võibolla tuletangi midagi, aga vahepeal laske mul 4 kohustuslikku esseed valmis kirjutada ja saatke ise lugusid.

laupäev, 1. mai 2010

Lugu Balti Jaamast - Kohtumine postituviga. NB! tundmatu autori teos nö.

Balti Jaamas, R-kioski seinal (väga läbikäidav koht platvormide ja tunneli vahel) on oranzh Eesti Posti kogumiskast. Seda tühjendatakse regulaarselt ja selge pilt sellega. Tulin siis üks kaunis päev rongi pealt ja tarmukal sammul tunneli poole minnes kuulsin äkitselt tuvi häält. Nägemata ühtki kulu-kulutajat teadagi seisatasin ja jäin kuulama, et määrata kindlaks hääle allikas. Võin käsi südamel kinnitada, see tuvihäälitsus kostus sealt postkastist. Südamerahus, muie suul jalutasin edasi tunneli poole ja mõtlesin endamisi, et vahest kohtusingi postituviga?

Redfoxi kommentaar: palun, autor, saada oma nimi ka!!!

Redfoxi kõige foxymad fotod

Kauboimütsiga daam valges kostüümis, laiad silmalaud ja resoluutsed huuled. Daamil kruvid veidi vist logisevad aga naeratusel pole viga. Ma olen arvanud, et ta sõidab tööle, sest näen teda alatasa seal jaamas. Ent tal on mingi oma "missioon". Enda sõnul aitab kodutuid ja käib mulle hirmsasti peale, et neid pildistaksin, iseendast ta aga pilti teha parema meelega ei lubaks. Ma ei hakka tema juttu edastama, arvan, et see pole eetiline. "Mitte, et ma kardaks," sõnab daam. Ma mõtlen, tema räägib sellist lugu, ja kes olen mina ütlemaks, et see on vale? Selles sisalduv ei pruugi tõele vastata, aga see on lugu, mille kaudu ta end meile esitleb. Kuule, reklaamid ju ka valetavad.

Õnneks aga on igal pool, kus mõni kruvi logiseb, ka keegi seda kinni keeramas.

Rusikatega tütarlapse suunas vehkivad jõuramid nagu Kaubajaama administraatori abiline aga on minu meelest ainult pool meest ("half a man")

Igasugu silte mulle seal turul ka "keelavatena" pähe määriti. Tegelikult ei öelnud ükski neist, et pildistamine oleks keelatud. lihtsalt mina ei jõua nii hästi maksta kui svenssonid.

Vähemasti ei antud mulle märja nuustikuga lataki vasta selga.

Rohelise Turu Mona Lisa. Hoopis teisest PUUST turg kui see Jaama turg. Naeratused sõbralikumad ja .... neile vist paistab rohkem kevadpäikest peale. Ma arvan, seal Jaamaka varikatuste all jääb lihtsalt D vitamiinist puudu ja müüjad on just sellepärast vihased. Rohelisel turul seevastu mängitakse mulle vajadusel ka türgi stiilis kauplemist, kuigi see ajab nii ostja kui müüja itsitama. Ehhei, ei tee siin tööinimesest näitlejat nii lihtsalt.

Seeeest võib perroonil aeg-ajalt silmata sama värvikaid Gucci-prillidega tegelasi nagu Hollywoodis.

Millegipärast alati kolmekaupa.

aga rõõmsaid roosasid laike (roosa on kõige naeratavam värv pärast kollast, kas te ei arva?) kohtab päris tihti.

Okei.....?

Ma arvan, Ženja, see tädi tuunimist küll ei vaja.

Siin piirdutakse siiski aksessuaaridega.

Nüüd on hea appi võtta Magritte. Just muide lugesin Foucault analüüsi temast. Niisiis, SEE EI OLE PIIP! C´est no pais un pipe või kuidas see käis. Jumala pärast ärge suitsetage inimesed, ma ei tee propagandat ja kui see vend poleks pärast vahvasti kotti kukil tassind ma seda pilti üldse üles ei paneks.

onju väga foxy moment.

Trainspotting.

Kaupo. Kodutu tegelt. Algul ruigab, et ära tee, ära tee pilti, aga tegelt tead, ütleb kohe otsa, tee ikka must pilti. ja no ma siis teen. Pane vennale ülikond selga ja saada Patkuli trepist üles, ega suurt vahet vist poleks. Ent mul on tunne, et mõne inimese elurütmi pole tarvis segi paisata. Võibolla keeraks nad just siis ära. Igaüks sõidab oma rööbastel.

Moskva rongi vedur on üksi jäänud. Vaeseke.

Huvitav, miks meie raudteejaamades ei müüda neid pisikesi pea külge käivaid neoonvärvi ja vilkuvate tulukestega vihmavarje nagu mustad mehed müüvad Pariisis vmt kohtades?... Hea ringi jalutada, kui sadama hakkab, ei pea nagu pingviinid jäätükil seal katuse all nihelema. Hmm, ei ... siis ei naerataks eestlane enam üldse mitte kunagi, vaid oleks morn nagu kooljaluu, kui ma midagi säärast talle pähe määriks. Parem mitte oma napakate ideedega lagedale tulla.

on see nüüd naeratus või igem midagi, mida võiks nimetada kokkuvõtvalt "WÜÜÖÖÖHHHAAAÕRRR!"

KOLME KÄEGA VANAEMA???

Läki-läki tuttu, juba näen valesti.

Kuid kõige säravam naeratus on ikkagi a) punapeadel või b) punase mütsiga inimestel.

Xenia fotod Balti Jaamast!!!

Autor: Xenia Osipova. Mõned noored piltidel pildistasid ise ka. ...Sellele suurele torule pole mul küll midagi vastu panna lähen ära põõsasse häbenema ja kurjustan oma hädise objektiiviga seal. Tervitades Redfox ja vahvaim kamp, kes aktsioonis kaasa lõi.