esimene osa aktsioonipäeva fotosid

 

aktsionist

Smile, peas!

Õnnehetk

Cinderella

and her prince

nobedad näpud. isegi pärast väistavat turnimist Kiek in De Kökis ei anna puuetega inimeste koja  mamsel alla. Ma juba tean ka, et ta heast muusikast lugu peab, seetõttu alljärgnevalt 2 kidravenda.

Vlad. Tema kolm parimat lugu on remix Wes Montgomery mingist hitist, lugu Doždik ehk Vihmake ehk omaloodud impro ja meeldivate muusikakatkete põimik ning minule kõige enam meeldinud kantri- rockabilly või misiganes fusion see oligi. Igatahes päris vahva lugu. Tunnelis muidugi on ebameeldiv mängida, aga mujal pannakse nii ranged piirid peale.

Ja siis Lühikeses Jalas leiba teeniv tänavamuusik, kes läks läbi tunneli Jaanika poole tšeburekke sööma.

Tüdruk kelle nimi tähistab kevade tulekut. Haruyo

Siberieestlane Pavlina tuli ekstra 1988. aastal Siberist Eestisse, et mitte öölaulupidu maha magada. Jaamas 1993. aastast.

Lapselaps kasvas suureks ja hobu tuleb turul maha müüa.

Mis see veel tähendab? Jaama kaitseingel või hakkan mina juba õhtuks väsimusest viirastusi nägema?

Inglile järgnes kohtumine Ingridiga, kel oma fotoaktsioon plaanis vanas laohoones, mille puhul miski ei paista kindel olevat. Vähemasti on tal vihmavari. Kui see just pole dekadentlikult auklik.

Security system. Ostukeskuse kindel lukk ja kaitse.

Roosid olid vastuvõtja, õhupall pildistaja poolt, topelttõestus.

Keskel 1982. aastani Jaama valitsenud hää ülemus oma naistemere keskel. Pakihoiutädi foto omast ajast. tema ise otse bossi taga mummulises kleidis.

Mio juuste värvi mütsiga naine ütles kah, nagu mitmed, et "mul on kole naeratus " jne. No isver küll, inimesed? Kes siuksed mõtted teie pähe on istutanud? Mida ehedam ja loomulikum, seda ilusam. Näiteks oma Terevisiooni esinemist vaatan õudusega. see vaap seal näo peal teeb mu mingiks jubedaks vahanukuks.

See särav mutike ütles ka oma naeratuse kohta "inetu" ja "ei kõlba teistele vaadata"! No andke andeks. Mis meil on mingi uus viirus inimeste seas vä, et "ma olen kole"?????

Ikka nad nägid ära, kui ma katusele kaableid...vabandust, KAADREID, varastama läksin.

Noorkotkas teel Männiku lasketiiru. Neid liikus palju. Väga noored mehed vormirõivais.

Samuil Moskvast, vahepeal käis, elas, õppis Stockholmis. Aitasin tal korra pakke vedada. Tore juudi poiss oma lokkidega.

Ja rohkem ma lihtsalt ei viitsi.

Üks Terevisiooni saade oli kunagi katuselt ronge filmind, püüan selle lõigu üles leida või neilt linki küsida.

Ööd.

Üks päev tuiksoonel

Minul on 238 pilti sh tänavamuusik Moskva juut tingiv talumees ja naeratav hernes ja korstnapühkija ja eesti keelt kõnelev jaapanlanna ja ma käisin katusel ja. Jah jah jah. Rohkem ei jaksanud olla, andke andestumist. Saatke ikka tublilt pilte ja käige edaspidigi Jaama lugusid avastamas, sest see tasub end ära. Jummel kummel, kuidas ma sellest pildihunnikust nüüd sotti saan?
Ja mõni lubab mul ikka (tütarlapsel!!!) näo üles lüüa ja teine ütleb iga nurga peal "jumala õnnistust" ja kolmas arvab, et võiksin endale mingi korraliku töö otsida, nii et minust ühiskonnale mingit kasu ka oleks.
esimesed kümme kiftimat pilti juba täna õhta, luban.

Balti Jaama pildistamine

Hei,
Tahtsin öelda, et lahe projekt ja et väga mõnus ilm oli. Ma eeldan, et
sina olid see punapea kes meile lehvitas, me vist unustasime tagasi
lehvitada - eestlase värk, tead ju küll.
Mulle väga meeldib Balti Jaam. Selles on midagi veel
Ida-Euroopalikumat kui Mustamäes, Lasnamäes ja Õismäes kokku. Ja seal
on inimestes teistmoodi ilu, selline kurb-kole-ilu. Tead ju küll...
Aga jah, ma tegin pilte filmile ja ma ei tea millal ma need ilmutatud
ja skännitud saan. Kui ma saadan midagi nädala-paari pärast kas see on
okei? Või on su projekt selleks ajaks läbi ja "finito"? Ma pean ootama
kuni ma rikkamaks saan, et ilmutada...
Aitäh toreda idee eest,
mul tekkis nüüd õudne kiusatus hakata ronge filmima :)
Üli-positiivsete emotsioonidega,
Teisi

Fotod näituse avamiselt

On 52 idee Facebooki lehel. Oodake, kohe saate lingi. enne seda saadan Stenbocki majja paar kutset.

Video näituse avamiselt

Ma ei tea, kas te ehk peate Talllinn 2011 inglise keelse lehekülje fänniks hakkama, et seda näha, aga too põle ju suur vaev? Räägin teile inglise keeles, praegu, kui kirjutan, ei ole ise veel vaadanudki.
ETV kodulehel on üleval ka minu jutt Terevisioonis (28.04, Terevisioon, kell 7:53, numbrit näed ekraani peal).
Esmaspäevases ajalehes Pealinn olen kah sees, õigemini tagaküljel.
Ja Kuhuminna portaalis olen Näituste-messide rubriigi Soovitame lahtris esimene.
Andke teada, kui veel kajastusi märkate.

Avatud!

 Näitus on avatud, sinilillede ja fotograafidega. Avamise pilte näete ehk kõigepealt 52 idee blogist (http://www.52.ee/) sest minul iseendast pilti teha ei õnnestunud
Kommentaare möödujailt: hullult head tekstid. Kõll-kõll - "Caleb, sa oled seinal! Vabaduse väljakul maa all!"; "See on parem kui mu ID kaardi foto (Peeter, postiljon); "Mul on siin 5 tuttavat (???? tõesti? Jumala juhuslikud inimesed piltidel ja suvaline mööduv tallinlane leiab 5 tuttavat? Isver.)
Homme kell 7:53 räägin pisut ka Terevisioonis sellest reedesest aktsioonist ja täpsustan, kust mind ja joonistusplokke ja õhupalle võib leida. Kollaseid, naerunäoga, ma näitan telekas, miuksi, kui ta prože käes lõhki ei lähe.

Näitus!

Täna kell 16.00 kui kõik sujub on Balti Jaama Naeratuste näituse avamine, olete kõik oodatud, eriti kaastöölised. Isegi kui te ühtki lugu ega pilti veel tegelikult saatnud pole...
Väga raske oli teha valikut, mitu ja milliseid pilte üles panna. Aga ma arvan, et tekkisid päris toredad temaatilised grupid: kodutud ja punkarid, mehed, mutid, raudtee-inimesed, Jaama töötajad, Moskva rongi saatjad-tulijad ja noh, viimane grupp sai pisut suva. Aga rea lõpetab siga.
Mõned möödakäijad tundsid osad pildilolijad juba ära ja postimees Peeter (tervitan!) käis ka kohapeal uudistamas.
Väikese Pariisi kohviku toole annab ringi tarida, need on jube rasked. aga kuskile oli vaja ronida et pilte saaks riputada. Ja siis tuli Ülar Joonstuudiost, pikk vants, ja lükkas kergelt ühe sõrmega mu konkse edasi-tagasi nii et ahastus tuli peale. Näe, siin me võimleme, ja mis tal viga.

Avamisel pakun rukkikuivikuid ja odavaid koomikseid ning näete ka seniavaldamata karikatuure. Mis peamine aga - võtan vastu kirjalikke, suulisi ja elektroonilisi lubadusi reedel tingimata Balti jaama tulla ja ise lugusid otsida. Mõelge läbi. kaamerad salvestavad. ega teil siis taganeda pole enam kuskile.

Kõige soojema naeratusega teid oodates,

Redfox

Mõned Jaama-elu koomuskid veel!

Ma olen ära tabanud et see mis hiljem öeldakse on allpool, kui jutumull muidu ära ei mahu. Küll ma harjutan. Järgmine sats koomuskeid tuleb Mõmmi ja Tuletikumehe ehk Paeti ja Ilvesega.

Vurru- ja udarahoid.

Just siis kui chihuahua arvab et midagi ei juhtu....aga Balti Jaamas hulkus vanasti tõesti üks jube krants. Ta, vaeseke, püüti kinni, ja võib üsna kindlalt oletada mis tast sai.... VORST.

Siin on chihuahuadel igav ja nad külastavad teatud eesmärgil raamatupoodi.... tegelikult teen sellest teistsuguse puändiga versiooni

Soovitus!

Üks väärt asi Balti Jaama kõrval on Roheline turg, kus talupidajad oma kaupa müüvad. See läheb minu meelest järjest paremaks. Täna tegin diili, et kuu aja pärast saan Raismikuoja talu pidaja käest linnasejahu leivaküpsetamiseks. Neil on oma veski. Müüsid seal igasugu helbeid ja siis ka pressitud kaeraterasid millest saab seda kaerapiima valmistada (valad kuuma veel peale ja lased seista niikaua kuni valgeks lödiks läheb ja kurnad ära). Moblanumber paki peal on permanentmarkeriga kirjutatud hinna alla ära kadunud aga meiliaadress on raismiku@hot.ee . Ahh mis pakk? Odrahelbed. Teen homme Balti Jaama putru :-))

[Muide, Jaanika, kui sa ka loed nüüd postitust, siis ei tea, kas sa leivajuuretist tahaks? Mu purk ajab natuke üle, mul on praegu paljuvõitu seda]. 

Ahsoo ja Balti Jaama ümbruse kaubandusest veel niipalju, et siin Kopli tänava ääres on ägedaid poode, aianduse ja mesinduse ja Alma ja hauakive saate ka ühest turu otsa peal olevast putkast tellida. Kui juhtub et peaks veel enne surma vaja minema. Aga te sööge idusid ja muid ökoasju, siis ei sure nii ruttu ära.

Khmm-Khmm. Jah. Päris täpne pole. Varsti proovin teha patriootlik-naivistliku chibi (pisi-karakteri) niimoodi et. Et kohe oleks patriootlik. Ma üritan vähemalt. Sama hästi kui nt. EPL või Ekspressi pildikesed.  JA AINULT KÕIGE PAREMATE JA SIIRAMATE TAGAMÕTETEGA.  ohh ma võiks teha sellise kus on tantsiv karu ka peal....

Ja teate, enne kui te pildistama tulete käige Animateegis kah ära 26. aprillil kell 18 Sõpruses, sest siis on selle pika reedese päeva jooksul millest lobiseda. Seal pidi mingi hästi kuulus mees olema. Balti Jaamas võiks ka olla kinosaal, nt Traveli ruumides, siis saaks Animateek kunagi ka seal toimuma.

 Ja siis teate et täna räägitakse Kanuti Gildi saalis millist Tallinna me tahame? Minge öelge seal et TERVIKLIKKU ja et Kopli poolsaar on ka Tallinn ja et siia on rohkem vaja kinusi ja raamatupoode ja ühte suurt kontserdisaali ja rahvuslike kamasnäkkide automaate ja ühte tiiki ja tehissaart kus kunstnike kommuun flamingokostüümides saaks häppeninge etendada ja et kaubajaama asemel (ma mõtlen, selle õlinaftapommi) võiks olla Tallinna Hyde Park ja ... või teate, minge rääkige lihtsalt sellest mis teil endal seoses selle kandiga mõttes on. Kell 18.

Mood Jaamas

Tegelikult ma ei läindki täna Jaanikat pildistama, aga sellise patriootliku lipuvärvi-kombinatsiooni muhuroosade seinte taustal lihtsalt pidi jäädvustama. Ja hõbedane ripats, mis imiteeris justkui arhailisi kodarrahasid, oli niivõrd efektne, et Jaanika meenutas mõnd rektorit või linnapead.

Tuleb välja, et Jaanika kooliõde (7 aastat eespool) oli üks tuntud moe- ja ilumaailma nimesid, kes hiljuti meie seast ülekohtuselt noorena lahkus. Aga kõrgenenud ilumeele ja stiilitajuga inimeste läheduses viibimine ilmselt jätab jälje pikkadeks aastateks. Midagi jääb külge, hakkab seestpoolt mõjutama ja väljendust otsima ning ei lase igapäevasemaidki valikuid tehes libastuda. 

Eks igaüks väljendab rõivastega oma isikupära (kes suudab, mõni on pigem nagu elus vaateaknamannekeen. Aga Balti Jaama asukaid küll massimoe kummardamises süüdistada ei saa. Igasuguste stiilipõhimõtete mõrvamises võibolla mõnel juhul küll. Näiteks müüja, keda ma olen hakanud kutsuma Kleopatraks, kuna ta värvib oma silmi nõnda, et tõmbab välisnurgast pika jämeda joone ning rullib selle oimukohal kenasti spiraali.

Jaanika kirjelduse järgi kannab Kleopatra aegajalt üheskoos pitsilist šoti seelikut, leopardimustrilist pluusi, kuldset vesti, võrksukki ja villaseid sokke punaste rihmikutega ning sinna juurde neetidega vööd, kümmet kaelakeed ja peapaela. Proovisin seda joonistada, aga liiga totter kukkus välja. Siin aga joonistus sellest, mis Kleopatral täna seljas oli. Ei midagi eriti ekstravagantset, aga see-eest kandis ta meremotiivide ja Sponge Bobiga põlle.

Ja kuna ma pidin leidma ka endast mõne foto, mida panna 52 idee blogisse minu ettevõtmist sisse juhatavasse teksti, ja ma fotot mitte ei suutnud leida, tulin mõttele koukida kapist välja oma kõige kreisimad hilbud ja püüda kostümeerida end Balti Jaama stiilis, nagu see oma kõige julmemas vormis olla võiks. .... No ikka pääääris jube.

Võrksukki ja stilettosid ei võlu härriputter ka mulle selga, aga villased sokid ja seelik ja vöö on olemas.

Noh? Kui nüüd see pisut tobe karikatuur siia kõrvale panna - kas annab mingi ettekujutuse?

Aga siiski ei võida ta müüjannat, kes on oma gorillakäsivarred toppinud poole tillemasse käisesse ja rõhutab helevalge pitssalliga oma puusaümbermõõdu üle-Euroopalist tähtsust.

Jehhuuvatunnistajate muttidest agendid on oma välimuse üle kogunisti vist nii uhked et kuulutavad pildistamisloa küsimise peale: absoluutselt mitte mingil juhul! Me pole mingid LIHTSAD inimesed!

Samas trollipeatuses on ka mutikesi, kes endast suurema koti ja musta mantliga peaaegu täpikeseks taanduvad.

Peakatetest parem ärme räägime.

Siin muidugi pakihoiutädi punane everybody was kung fo fighting -sall

Juba väga varajases eas himustatakse moodsaid sõidukeid.

Suurim mood turulkäijate seas kes Balti Jaama esiselt läbi lähevad on aga need hiigelsuured ruudulised mahutid, mida veetakse ratasraamiga ja kui need on asju tuubil täis, siis on tihti tunne, et vedajale peab varsti esmaabi andma. Selline ähkimine ja hingeldamine kostab nagu Eesti Rammumees veaks Scaniat. Ja sii me imestame, kust eesti inimesel need südamehaigused tulevad.

Mustlane kannab alati, igavesti, ja ilmselt hauani hobusesaba. Tegelikult on tal ilusad juuksed, tugevad nagu jõhvid. Nägu on pisut metsik ja sünge, aga ...juuksed topib ta alati võidunud lätu alla. Äkki peaks saatma mustlase Fokini juurde muutumismängu. Ma olen mitmeid kuid teda ühesama välimusega näinud ja juba kohati hale hakkab. Need kapid, kes kaubitsejaid turvavad, ei paista ka eriti sõbralikud ja ega nad vist selle peale ei tule, et isegi petukauba müüja on naine ja tahaks vahel oma rollist välja astuda...kevad tuleb ju.

Üks piletimüüja. Huvitav nägu, sellised imestavad silmad sellel mutikesel. Temast saaks ka muutumismänguga tõelise daami teha. üks kašmiirsall, chanel-kostüüm ja väike kübar ning valged kindad - superluks.

Ja kuidagi järjest kahtlasem tundub mulle asjaolu, et peaaegu kõik, keda ma pildistanud või joonistanud olen, on kandnud prille. Ei tea, kas ma valin alateadlikult inimesi, kellele mu enda nägu vähem tõenäoliselt väga täpselt meelde jääb...? Aga samas annavad prillid nii palju isikupära mõnele tüübile. Nagu see müüja keda ma juba sajandat korda joonistan - tema helelillade raamidega prillid on tõeline moeröögatus.

(oleksin peaaegu tema letist täna seenekooke ostnud aga mõtlesin, et las jäävad isa sünnipäevaks. 29. aprillil. Siis saan neist ka lähemalt pilti teha).

aga esimene, keda täna Jaamas kohtasin, oli hoopis meie õpetajakoolituse usin kontorihiireke Jane! Tuttavaid nägusid terve ilm täis.

toredad valged saapad, muide.

Praegu räägitakse just uutest rongidest ja Rail Baltikast. Miskit susiseb. Varsti ei pea tsirkusedirektor enam öösiti nagu maanteehunt kihutama, silmad teibiga kukla taga, vaid võib end kiirrongis vedelaks lasta ja vaevata kohale vuhiseda. Kui nad nüüd sellisel rongiliinil mingit perspektiivi leiavad, tähendab.

Mu meelest võiks raudteevõrk kõigepealt Eestis palju tihedam olla. Nt Põltsamaale sõidaks... või hoopis ehitaks raudteesilla Naissaarele või Aegnale, ja kaubaliinide asemel võiks tore väike rong Paljassaarde viia. Aga ma kardan, et see häiriks linde. Võibolla on mingeid ronge, mis täitsa hääletult sõidavad? Köisraudtee? Või allmaa- (allvee-) ? Või hoopis hõljukrong, teate, need mis mingi magnetvälja abil rööbaste kohal sumisevad...

Ma pole muide kunagi Leedus ega Poolas käinud, heameelega läheks. Kuigi poolakatel pole üldse ilumeelt mu arvates. Kui nüüd seal toodetud pesupulbrireklaamide põhjal otsustada. Ja Eurovisiooni-kostüümide...

Aga Leedus saab nt terve rongi rentida.  Korralda või sõidu peal  üks suur rahvusrõivaste moeetendus. kujutage  ette, kui modellid patseeriks liikumise pealt mööda vagunit! Äge.

Tekitage endale kujutluspilte

 Teate, ma kasutasin nn loovmõtlemise võtteid ja mängisin väheke igasugu fantaasiatega (et koomiksitele ideesid leida, muide, ma neid väga ei postitaks, ostke näituse avamisel! 1 EEK tükk!)
aga jagan teiega kujutluspilte. No püüdke näiteks ette kujutada kui:
tuhapilv langeks maha Balti Jaamas
rongile saaks rutata mootoriga kohvikulauaga või hiiglaslikust pannkoogist langevarjuga teiselt korruselt
rongi oodates saaks osaleda tsirkuseetenduses
Balti Jaama kumerkatusel korraldataks rulavõistlused
parkuurijad tegutseks kiirkullerina restorani ja turu vahel
külla tuleks VIP-rong ja rööbastele rullitakse punane vaip
pakihoid muutuks kübarahoiuks
Tondilt saabuks kamp tonte, Lillekülast kari lillelapsi, Järvelt Ülemiste Kaksikvanakesed ja Tallinn-Väiksest mini-Savisaar
terve jaam hakkaks laulma biitlite "Love Love Love" ja vastavad kirjad ilmuksid tabloodele
kohvrid jalutaksid täitsa vabalt ringi
jaamahoone postid oleks kummist
rööpad roomaks ajutiselt minema
pildistamine muudaks jaama töötajad kiviks
osa ruume renditaks satanistidele / pottsepale / jõuluvanale (hmm, siis peaks vist pileti saamiseks luuletust lugema...)
Laine Jänes hakkaks Jaamas laupäeviti kooriproove tegema
jaamas filmitaks telesaadet (jutusaadet? nagu Lasipalatsis Helsingis, onju.)
kõnniteeplaadid oleks hiigelsuure lauamängu puutetundlikud nupud ("Congratulations! You won! kõllkõllkõllkõll....")
tunnelisuu muutuks imepisikeseks
piletimüüjad oleks umbkeelsed hiinlased
jaamahooned vahetaksid omavahel pidevalt kohti
jaamahoones paiknevad asutused vahetaksid pidevalt omavahel kohti
Piletimüüjad vahetaksid omavahel pidevalt kohti (nagu crazy tea party)
ükskõik millist numbrit valides jaama taksofonist vastaks alati Stenbocki maja
üks rong sureks ära ja viskaks rattad taeva poole
kõik saabumised väljumised toimuks kiirendatud korras (või vääääga aegluubis)
vagunisaatjad esitaks asjasse mittepuutuvaid küsimusi ("Kas teile meeldivad jaanalinnud? Mitu paari lokitange teil kohvris on? Kui palju on 2 korda 8? jne)
mõnda rongi veaks hobune
Ants võidaks miljon eurot
Jaanusele kasvaks 2 ja poole meetri pikkused juuksed :-))))))))
matkajad jääksid jaamahoonesse telkima

oi ja nii edasi nii edasi aga ma kardan teil hakkab kõrvadest tossu tulema.
Igatahes, loovmõtlemise õpetusi ja loovuspsühholoogiat lugedes fantaasia töötab mühinal ja too kasvõi Ali Baba ja 40 röövlit Jaama ja saada Kloogale päevitama. mida iganes. Ja milleks teile siinkohal üldse neid pilte juurde on vaja.
onju.

Reisusnäkid?

 mida teile meeldib rongi kaasa võtta? Kiluvõileibu? Või smuutit?
Vanasti, kui me Viljandisse pidime sõitma, siis tegime eelmisel päeval alati kapsa- ja porgandipirukaid. Aga praegusel ajal ma teen rukkiküpsiseid röstsibulahelvestega. selleks on vaja ainult natuke juuretist (klaas kefiiri, klaas jahu, 3 päeva); natuke soola, pisut suhkrupeedisiirupit (kui teil on datša Hagudil, Ollepal, Kiisal või Roobukal, siis olete omadega mäel, kui teil datšat pole, tunnen kaasa); veel niipalju jahu, et oleks rullitav taigen, ja sibulahelbeid. Rullid küpsetuspaberiga kaetud plaadile laiali, puistad sibulahelbed peale, lõikad vaod sisse et saaks lahti murda pärast, küpsetad 20-25 minutit ja ongi kõik! supermaitsev isetehtud reisu-näkileib. Kui mõni näkk juhtub rongi peale tulema, siis kulub ära...

Jaanika, karutaltsutaja.

 Härra rahvustsirkuse direktor viib oma külalised rõdule vaadet vaatama. Rõõmsalt uhkeldab ta vanalinna ruugete koonuste "porgandipõlluga", seltsiks sadama dinosaurused ja vaal-laevad. Teise suunda vaatamist palun härra tsirkusedirektor aga vältida. "ärge sinnapoole vaadate, seal on kole!" rehmab ta käega. Ega ta ise küll näinud pole, aga kes tahakski. KÕIK ju teavad, mis on sääl telgi taga. See, mis pärast showd pinkide vahelt kokku lükatakse ja ... teadagi. 5 aastat on ta ju siit rõdult KÕIKE jälginud, mis sünnib nii otse VIP-looži serva all kui kogu tsirkuses, kas te arvate siis, et selline mees saab eksida? Ta on ometi Lauri Viikna unistuste asutuse direktor !

Aga telgi taga neab unustatud karutaltsutaja üha kasvavat Eelarvamuste kuhja, mis paneb ta ühte patta nende venivillemite ja toladega, kellele ta ise iga päev epistleid peab. Jah, millal tema viimati härra tsirkusedirektorit nägi - ei teagi õieti. Küll on siia vahel ära eksinud igasugu muid tegelasi, endisi linnapeasid, teatrimehi ja ajaloolasi, kellele ka telgitagused korda lähevad. Mõned neist astuvad tihti läbi pigem karutaltsutaja väikesest kontorist,  kus ta oma mesikäppadele maitsvaid moosipirukaid küpsetab ja tsirkuses toimuvat kõrvalt jälgib. Ega karud tsirkusedirektori pilli järgi tantsigi, tema silmis jäävad nad ikka ohtlikeks metsloomadeks, kellest kunagi õieti elulooma ei saa. Ja väljaspool karutaltsutaja aedikut ongi nad sellised.

Aga tegelikult .... "Ma-Olen-Nad-Kõik-Ära-Taltsutanud-Nagu-Karud!" - Jaanika

, kellele Balti Jaama mustlased enam tulevikku ennustama ei tüki, sest et  Avinurme vanaema talle endale niigi törtsu mustlasverd on pärandanud, hoolitseb karmikäeliselt ka mörisevate "bumptšide" ja noorte tolkamite eest, kes teisi ükskõikseks jätavad. Ole kuss ja käitu kenasti, kui pirukat tahad. Ümber tšeburekikohviku töllerdavad muidumehed ütlevad Jaanikale tere nagu kord ja kohus. Alandlikult, viisakalt. Ei ole siin nalja, miski ei õpeta inimese moodi käitumist paremini kui saada ainsast ööpäev läbi avatud soojast kohast Jaamas välja visatud. Enamik ei ülbitse, kuigi see kotivanakeste paar pidavat olema nagu tarakanid - oled korra aidanud ja enam lahti ei saa. Nõuavad oma õigust ja on kibedust täis. Miks nad selle asemel seal üleval, Vip-looži juures ei jõlgu? Sest seal ei taheta neid jällegi ei näha ega aidata. Ei saada hakkama. Ei juleta karude poole vaadatagi, taltsutamisest rääkimata.

Jaanika on kümne aasta jooksul näinud ja tuttavaks saanud paljude inimestega nii Jaama ümbrusest kui kaugemalt. Noh, mis lood siin ikka - tänavalt ning halbadest peredest lapsed, kes kohvikust ikka vahel pirukaid saanud, on vahepeal suureks kasvanud, kes pätiks ja kes korralikuks inimeseks, ega seda ei saa kõrvalseisja eriti mõjutada. Sina lihtsalt näed kõike pealt... Jaam räägiks justkui aga aastakümneid sama lugu - ega siin suurt midagi ei muutu. "Balti Jaamas aeg seisabki", ütleb Jaanika, nagu poleks möödunud 33 aastat ajast, kui ta seitsmesena trollipeatusest Salme kultuurikeskusse (tollal Tombi Kultuuripalee) tantsutrenni läks. Aga sellest hoolimata, et kõik seisab justkui paigal, on elu siin ümberringi huvitav ja vaheldusrikas!  Noh, kunagi oli siinsamas Balti jaama puhvet ja seejärel jube õllekas. Praegu liigub palju noori hilisel ajal Balti Jaama kandis ringi ja ilma selliste paikadeta, kus valvsad vanemad inimesed neid jälgivad, oleks ikka päris ohtlik. Istume tšeburekikohviku pisikeses kontoris nagu vanad tuttavad ja Jaanika muudkui räägib, palumatagi  - nojah, ma olen siin juba pea sama kaua jõlkunud kui mõni Jaanika taltsutatud "karupoeg". Eh, eh - ei tea, kas oleks mindki kord hulkumise pärast oodanud õiglane moraalijutlus ja rasvapirukas? ... Pole vastu, moraalijutlused kuluvad elus ka ette ära, enne kui päris hukka lähen. Igatahes palju rohkem, kui naiivsete võõraste heatahtlikkus ja mõtlematu heldus eluheidikute suhtes, kes bussipiletiks annetatud kroonide eest nurga pealt "tsitruselist" ostavad...ja mitte seda vitamiinirikast kevadväsimuse peletajat. Kes ei tea midagi, see ärgu arvaku et ta OSKAB aidata. Ümbruskonda ja taustsüsteemi peab ka tundma. Need on ühekordsed halemeelsed, kes tulevad ja lähevad, aga keda sugugi ei tulda ukse vahelt otsima: "Mne Jaanika nada! Jaanika nada, Jaanika nada!" nagu ka meie vestluse ajal nina kontorisse pistnud poiss, kes üritas võltsravimeid müütada. Ei, tänan, mine ära, mis ma sulle alati olen öelnud? Mine tee tööd! Ja sutsaka-ori kobib sama targalt välja tagasi.

Ei tea kas selle koha "ümberkujundamisel" on väga mõtet? Mõtlen konkreetselt seda kohvikut. See on "ehe" Baltijaam, ehtne "elämä", Laiffi. Kellele nostalgia, kellele eksootika, kellel džungel ja kellele lihtsalt töökoht. Töökoht, kus sa pead teiste eest hoolitsema, olgu nad sulle võõrad või tuttavad.  Jaanikat kuulates ei tundu ka mulle Balti Jaamas miski kole, räpane, rõve... Jah, ega rasvahaisu tõttu kardinaid siin akna ette ei riputaks, need viska või iga nädal minema; aga siin on kõik tublid ja korralikud ja puhtad inimesed. Ma ei saa aru, miks meie rahvustsirkuses lavataguseid töölisi häbenetakse? Kui keegi Balti Jaama inimestest tuleks tsirkusedirektorile Toompeal vastu, teatrirõivad seljas ja lilled pihus, kas ta teeks vahet, kumb on tema külaline ja kumb see "kole, keda ärge vaadake"?
See selleks. Kõik pirukad, muide, tehakse ise ja kohapeal valmis, pole mingit tundmatut päritolu sisuga  poolelusat käkki, mille te võite pigem mõnest kesklinna poest saada. Ananassi - kohupiimakook paistis väga kena.
Ümbrusest on talvemustus ära voolanud. Ei mingit laga - kui just kesklinnast peolt tulevad noored kohviku ette oma hamburgeripaberied ja longeropurke ei loobi. Kõigel on silm peal, isegi kunstnikel :-)) Tundub peaaegu, et võiks karudega käppa suruda, täitsa julge on olla! Ei tea, kas saaksin sellise vägitükiga rahvustsirkuses oma numbri?

Jaanika, tõsiselt, löö end 30. aprilliks üles ja ma olen kindel et mõni aktsioonis osalev fotohuviline teeb Sinust väga-väga hea portree. Tegelikult oleks lahe, kui kõigist kohviku töötajatest oleksid sealsamas seina peal suured naeratavad portreefotod nagu teatris näitlejate omad välja pannakse, teate ju. Või ÜLDSE kogu Balti Jaama rahvast. Nimed all kuldse sildi peal.

***

Vaatasin sinised lindid Schnelli pargis puude küljes ka üle. Üks topsivend söötis põõsas parte jumala rahulikult ja süvenenult. Seda ta muidugi ei märganud oma õndsas tegevuses, et part vaikselt lõhki minema hakkas. Naerukajakas mängis autokatusel parkimiskontrolöri ja tunnelikatusest avastasin veel ühe tagurpidi naeratuse!

***

ja siis vaadake ikka neid seinu. No mis te nende peal eksponeeriks?

Ilgelt pikk koridor ju. Sein mõlemas küljes. ... Ma saaks kõik oma valmistatud 340 paari kindaid välja panna.