kolmapäev, 27. oktoober 2010

pühapäev, 3. oktoober 2010

Inglise buldoge ja triibuseelikuid



Koer rongi vastas! Ma ei näinud kahjuks, millisele puudlile see inglise härrasmees vastu tuli.
Küll aga tabasin ühe tema rahvus-, ehkki mitte liigikaaslase. Ken läks Moskvasse, kaaslased aga Kohilasse. Saatsid üksteist kenasti. Viljandi rong väljus 16:32 nagu ikka, ent minu tädi plära uskudes sõidab praegu ainult Türile, kust edasi viiakse inimesed bussiga soovitud sihtkohtadesse. 
Ken ütles, et tal on kahju euro tuleku pärast, mis meil kõvasti hindu tõotab tõsta. Vastasin, et neid juba vargsi tõstetakse, nii et inglise firmade poodides on vaat et odavamgi kaup kui eesti omades. Kurat, jälle teen reklaami! Ei ole plaanis ju. Aga Ken ütles et "sealtsamusest ketist" ostavad inglased ise kodumaal palju ja usaldavad "seda" kaubamärki. Tore sell, inglaslikult lõbus. Kumb britt teile siis rohkem meeldib, ah?

Oi, lootsin väga et puurikeses on mõni lemmikloom. Ent see perenaise Pille poolt kodus ootava tšintšilja jaoks alles äsja ostetud.



Aga lemmikutele oli pühendatud ka Jaama turu aed, kus parasjagu väljas head sõnad ja lahked näod, midapappkass Bobo praegused ringiväntsutajad on samas piirkonnas kaadrisse saanud. Peale Bobofariaanlaste liigub aga Jaamas muidki fotoaparaadiga inemisi. Kahtlustan, et mõned neist on EKA fotograafiatudengid, mõned ehk Kalamajas elutsevad kunstiinimesed.... mõned eputavad niisama oma lainurkobjektiividega. Pildistavad trammipeatuses ja katuse all...kui nad aga seda juttu kogemata loevad, siis saatku pilte ka mulle!


Tüüpiline elektrorongija pakkimisviis. Nagu võiks miski või keegi kotist põgeneda, kui seda tugeva köiega kokku ei seo.
 
Kultuuri- ja rahvakunstilinna Viljandisse suunduvale rongile läks triibuseelikuga tüdruk. Ema ja tütar eitasid igasugust seost rahvakunstiga. Aga ju see rahvuslikkus on nagu viirus, ta lööb ikka välja, kuigi sa arvad, et see on ainult nohu.

uued pildid järgmisel nädalal, kui te just ise ei saada.


reede, 1. oktoober 2010

4 naeratust seenesoustiga

Tahtsin minna täna pikemaks jaama, aga jopelukk läks katki ja pool plaanitud ajast kulus kangapoodides luuserdamisele ning lisaks oli mul kange kihk Stroomi metsas hommikujooksu ajal nähtud kännu-nunnud üles klõpsata. Siis otsisin veel mööda Maxi-valevorsti-maid tõotet Muhu tikandi raamatut, ent mida netu, seda netu. Jaama jõudsin kuskil tunnike enne trehvunki uues Kristiines... kuhu jõudnult hakkas kahju, sest jaamas oleks ilmselt huvitavam olnud. Peale uue Marks & Spenceri pole see laienenud keskus sottigi väärt. Mingi väike M&S võiks Jaamas kah olla. Või lihtsalt nende toodetel põhinev kohvikunurk... fair Trade on the railway. ja ei, ma pole reklaamiagent.
Aga mis ma siis jaamas pildile sain? ühe tormava kauboi Peetri
Heegeldatud Meeli imearmsa lillekimbuga, mõeldud 9-aastaseks saavale lapselapsele, noorema poja lapsele, kellega samal päeval on sünnipäev, 50., ka tema onul, Meeli vanemal pojal.

Viljandi rong oli ees. No läheks õige vaataks, kes täna Viljandi sõidab? Ja ennäe - õnnestus tuttavat nägugi kohata - RaM Kooli muusikaõpetajat Helerini

, kelle 2-aastane põnn oli ootamatult otsustanud liituda Türile sõitva vanaemaga, keda ta tegelikult lihtsalt koos vanematega ära saatma oli tulnud.
Ärevusega piidlesid vanemad rongiukse poole, et kas ehk viskub põngerjas sealt viimasel hetkel veel välja perroonile.

Väike kõne vanaemale: kui tekib kahetsus ja halin, tormatakse Tallinn-Väiksesse rongi vastu.

Huvitav, kaks tükki vaatavad ühes suunas, kas tuleb veel inimesi sappa? Ei vist.
 Uksed läksid kinni (teisel katsel) ning tšuhh tšuhh läks rata-taa uhti uhti ...Viljandi poole. Niimoodi algabki see iseseisev elu.
Samal ajal seisis üks muhe Perekond külmakartmatult tugevakondilise pereisaga ja jaamasaginast elevil kärusohvriga ülmsüütuna vale perrooni otsas, teadmata, et neid ootav Tartu rong hilineb pisut hoopis hotelli-poolses jaama otsas olevale teele.

 Nii me siis sammusime nagu kuldhane järele neljakesti õigesse paika, kus Perekond ilusti rongile sai. Nii tore, kui suudan kellegile kasulik olla. Siis aga oli rong ka minu jaoks läinud ja aeg hakata kristiine poole astuma.
Ma vist ostan M&S-st jope....sest siis on hea külmaga pildistamas käia, eksju.
EI, MA EI TEE REKLAAMI.  Ausalt.
aga lubatud seenesoust on siin:
 




Anna Õhku

Prõuvva naudib muuzikat

Otsing sellest blogist