Veidrad kogemused

Mulle pakuti kingituseks seda Miki-Hiire kella mis grillkanaputkas on.... Müüja arvas, et kuna mul on nii suur valu seda pildistada, siis tahan ma seda arvatavasti endale. Ma ei võtnud....ehk oleks pidanud? Võibolla lähen küsin veel.
Aga selle asemel leidsin Ded Morozi välimusega helkuri tunnelisuu eest. Seda ei õnnestu kuidagi pildistada, ta on see liigutades muutuva pildiga ja jääb kaadris järjekindlalt valge.
Mul tuli veel meelde, et kunagi leidsin Balti jaamast 350 kreeka raha, see sai kingitud kellegile naljaviluks. Olen leidnud ka õlgkübara ja ükskord üks parm kinkis mulle kotitäie apelsine seal. Vahel tulevad lihtsalt inimestele Balti jaamas pisut naljakad impulsid peale. Et "tahaks kellegile lihtsalt niisama head teha, et elu läheks pisut helgemaks ümberringi!" Ka kerjamine tundub BJ-s hästi toimivat (mitte, et mul kogemusi oleks sellega) just selle pärast, et "Kui ma midagigi teen nende heaks, pole siin ehk nii vastik olla". Mingi lootus paneb inimesed käituma paremini, kui nad muidu käituks. Kellegi armetust nähes ei saa lihtsalt minema joosta, selle peale isegi mõtlemata.
Aga veel armetumad kui parmud ja kerjused on vaesed kõledas vaikses saalis istuvad tursistid, kellele isegi valjuhäälditest midagi ei teadustata... Istub oma pambu otsas, hirmunud nägu peas, ja nukrutseb. Leiab maast Venemaalt saabunud kröösuste poetatud rublasid ja läheb lootusrikkalt poodi. Oh aeg.

BJ Forever