Tegelikult ma ei läindki täna Jaanikat pildistama, aga sellise patriootliku lipuvärvi-kombinatsiooni muhuroosade seinte taustal lihtsalt pidi jäädvustama. Ja hõbedane ripats, mis imiteeris justkui arhailisi kodarrahasid, oli niivõrd efektne, et Jaanika meenutas mõnd rektorit või linnapead.
Tuleb välja, et Jaanika kooliõde (7 aastat eespool) oli üks tuntud moe- ja ilumaailma nimesid, kes hiljuti meie seast ülekohtuselt noorena lahkus. Aga kõrgenenud ilumeele ja stiilitajuga inimeste läheduses viibimine ilmselt jätab jälje pikkadeks aastateks. Midagi jääb külge, hakkab seestpoolt mõjutama ja väljendust otsima ning ei lase igapäevasemaidki valikuid tehes libastuda.
Eks igaüks väljendab rõivastega oma isikupära (kes suudab, mõni on pigem nagu elus vaateaknamannekeen. Aga Balti Jaama asukaid küll massimoe kummardamises süüdistada ei saa. Igasuguste stiilipõhimõtete mõrvamises võibolla mõnel juhul küll. Näiteks müüja, keda ma olen hakanud kutsuma Kleopatraks, kuna ta värvib oma silmi nõnda, et tõmbab välisnurgast pika jämeda joone ning rullib selle oimukohal kenasti spiraali. 
Jaanika kirjelduse järgi kannab Kleopatra aegajalt üheskoos pitsilist šoti seelikut, leopardimustrilist pluusi, kuldset vesti, võrksukki ja villaseid sokke punaste rihmikutega ning sinna juurde neetidega vööd, kümmet kaelakeed ja peapaela. Proovisin seda joonistada, aga liiga totter kukkus välja. Siin aga joonistus sellest, mis Kleopatral täna seljas oli. Ei midagi eriti ekstravagantset, aga see-eest kandis ta meremotiivide ja Sponge Bobiga põlle.
Ja kuna ma pidin leidma ka endast mõne foto, mida panna 52 idee blogisse minu ettevõtmist sisse juhatavasse teksti, ja ma fotot mitte ei suutnud leida, tulin mõttele koukida kapist välja oma kõige kreisimad hilbud ja püüda kostümeerida end Balti Jaama stiilis, nagu see oma kõige julmemas vormis olla võiks. .... No ikka pääääris jube.
Võrksukki ja stilettosid ei võlu härriputter ka mulle selga, aga villased sokid ja seelik ja vöö on olemas.
Noh? Kui nüüd see pisut tobe karikatuur siia kõrvale panna - kas annab mingi ettekujutuse?
Aga siiski ei võida ta müüjannat, kes on oma gorillakäsivarred toppinud poole tillemasse käisesse ja rõhutab helevalge pitssalliga oma puusaümbermõõdu üle-Euroopalist tähtsust.
Samas trollipeatuses on ka mutikesi, kes endast suurema koti ja musta mantliga peaaegu täpikeseks taanduvad.
Peakatetest parem ärme räägime. Siin muidugi pakihoiutädi punane everybody was kung fo fighting -sall
Juba väga varajases eas himustatakse moodsaid sõidukeid.
Suurim mood turulkäijate seas kes Balti Jaama esiselt läbi lähevad on aga need hiigelsuured ruudulised mahutid, mida veetakse ratasraamiga ja kui need on asju tuubil täis, siis on tihti tunne, et vedajale peab varsti esmaabi andma. Selline ähkimine ja hingeldamine kostab nagu Eesti Rammumees veaks Scaniat. Ja sii me imestame, kust eesti inimesel need südamehaigused tulevad.
Mustlane kannab alati, igavesti, ja ilmselt hauani hobusesaba. Tegelikult on tal ilusad juuksed, tugevad nagu jõhvid. Nägu on pisut metsik ja sünge, aga ...juuksed topib ta alati võidunud lätu alla. Äkki peaks saatma mustlase Fokini juurde muutumismängu. Ma olen mitmeid kuid teda ühesama välimusega näinud ja juba kohati hale hakkab. Need kapid, kes kaubitsejaid turvavad, ei paista ka eriti sõbralikud ja ega nad vist selle peale ei tule, et isegi petukauba müüja on naine ja tahaks vahel oma rollist välja astuda...kevad tuleb ju. 
Üks piletimüüja. Huvitav nägu, sellised imestavad silmad sellel mutikesel. Temast saaks ka muutumismänguga tõelise daami teha. üks kašmiirsall, chanel-kostüüm ja väike kübar ning valged kindad - superluks.
Ja kuidagi järjest kahtlasem tundub mulle asjaolu, et peaaegu kõik, keda ma pildistanud või joonistanud olen, on kandnud prille. Ei tea, kas ma valin alateadlikult inimesi, kellele mu enda nägu vähem tõenäoliselt väga täpselt meelde jääb...? Aga samas annavad prillid nii palju isikupära mõnele tüübile. Nagu see müüja keda ma juba sajandat korda joonistan - tema helelillade raamidega prillid on tõeline moeröögatus.
(oleksin peaaegu tema letist täna seenekooke ostnud aga mõtlesin, et las jäävad isa sünnipäevaks. 29. aprillil. Siis saan neist ka lähemalt pilti teha).
aga esimene, keda täna Jaamas kohtasin, oli hoopis meie õpetajakoolituse usin kontorihiireke Jane! Tuttavaid nägusid terve ilm täis.
toredad valged saapad, muide.
Praegu räägitakse just uutest rongidest ja Rail Baltikast. Miskit susiseb. Varsti ei pea tsirkusedirektor enam öösiti nagu maanteehunt kihutama, silmad teibiga kukla taga, vaid võib end kiirrongis vedelaks lasta ja vaevata kohale vuhiseda. Kui nad nüüd sellisel rongiliinil mingit perspektiivi leiavad, tähendab.
Mu meelest võiks raudteevõrk kõigepealt Eestis palju tihedam olla. Nt Põltsamaale sõidaks... või hoopis ehitaks raudteesilla Naissaarele või Aegnale, ja kaubaliinide asemel võiks tore väike rong Paljassaarde viia. Aga ma kardan, et see häiriks linde. Võibolla on mingeid ronge, mis täitsa hääletult sõidavad? Köisraudtee? Või allmaa- (allvee-) ? Või hoopis hõljukrong, teate, need mis mingi magnetvälja abil rööbaste kohal sumisevad...
Ma pole muide kunagi Leedus ega Poolas käinud, heameelega läheks. Kuigi poolakatel pole üldse ilumeelt mu arvates. Kui nüüd seal toodetud pesupulbrireklaamide põhjal otsustada. Ja Eurovisiooni-kostüümide...
Aga Leedus saab nt terve rongi rentida. Korralda või sõidu peal üks suur rahvusrõivaste moeetendus. kujutage ette, kui modellid patseeriks liikumise pealt mööda vagunit! Äge.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar