kolmapäev, 17. märts 2010

hilisõhtul jaamas

Prrr, külm on! Ilgelt külm. Labakutega on ainult kaks võimalust, pildistada valesti või kindad käest võtta. oi, totuke. Kuid mul polegi sellest eriti kahju. Jaam on üsna inimtühi, väga vähe rahvast liigub.
Üks koleda karvase hurdapeniga mees jookseb mööda ja üks linnahull kõnnib omaette mõmisedes, ent mõlemad on minu kõnetusele kättesaamatus kauguses. Aga seal paistavad piletikontrolörid. Ametireeglid keelavad neil end vormiriietuses ja töö ajal pildistada lasta, kuna jänesed võivad näod meelde jätta. aga nad lubavad endid visandada. "Mitte siin," lausub naiskontrolör, "lähme sinna kiirrongi, see on mugavam". Ja - piiks-piiks! tehakse tolle rongi uksed nagu kõige tavalisemal autol minu jaoks  lahti. heheh. No kus te oma rongi parkisite, preili piltnik? Ah sinna jah... Parkimiskell võiks ka veel akna peal olla.
"Kas teate, et teil on täitsa Gustav Ernesaksa soeng?" lausun ma meeskontrolörile teda visandades. Tema fantaasia saab sellest hoogu. Oleks vast maru astuda rongi ja hüüda: "Tervist! Olen Gustav Ernesaks - teie piletid, palun!" ? Kontrolöridelt saan soovituse, et hommikupoolik on siiski aktiivsem ja huvitavam aeg jaama tulla. Mul vist ei maksa edaspidi eriti hilisõhtutel lõdiseda, ehk siis, kui ilmad leebuvad. Nii, väga sarnane ei tulnud, aga... seda annab parandada. Visandeid näete siis, kui ma need ümber joonistan ja oma teaduskonnas sisse skänneerin. Päris vahva Ernesaks minu meelest.
Trollipeatuses jäävad silma poisid, kel seljakott mingeid veidraid kanistreid täis. Selgub, et paintballi mängijad - lausa paintball- treening pidi olema! ja sellel alal korraldatakse koguni maailmameistrivõistlus. Tule taevas appi, mis inimesed kõik pähe ei võtta. Aga päris fotogeenilised kujud oma kodinatega, sunnikud.
Üks laps on oma vanaemale rongi vastu tulnud. Ema ütles aga ikka ise tahtis kah pisut. Vahva, karastunud sell, hõredalt riides, ent reipa hoiakuga. Vanaema Aime on peaaegu Viljandist ja lapselaps Märtenit kohates väljendab siiralt positiivset üllatust. Üks tavaline perekondlik žest tavalisel õhtul tavalise rongisaabumise ajal. Täiesti suvaline. Ja nii eriline. Sellised tallinlased.
P.S.:Üks neist muide oli Kadu ja teine Kuum. Komistan ikka järjekindlalt veidrate nimede otsa. Huvitav, Kuum tuli rongilt maha, aga ilm soojemaks ei läinud. ju see siis kadus sealsamas ära...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Anna Õhku

Prõuvva naudib muuzikat

Otsing sellest blogist