Tervitusi toome palmisaarelt

 Vaata, poleks jaanus mulle öeld, ei teakski, aga säärased põnevad kaadrid ripuvad kalidoris, mis Traveli uksest õkva paremale jääb. Ajalooliste momentide kõrval võib sääl näha ka ENDIST Balti Jaama Restorani, mille sissepääs asus praeguse kasiino koha pääl ja mille trepist keegi kunagi üles ei läinud....vähemasti tundus nii, et haruharva. ENDISE restorani olevat legendaarseks teinud sealne seljanka, mis sõnaühendit "Balti jaama restoran" kuulvaid inimesi nostalgiliselt õhkama sunnib. Jah, kui mingi kohaga seondub mõni kindel toit ja maiuspala, tundub nostalgiat alati topelt saavat! Isegi kui tegu on tšeburekkidega. Mida keegi 6 aastat järjest igal nädalal ostis. Igasugu juttude kiuste...
Praeguse restorani kodulehe järgi arvas töökohaseiret teinud Krista (kelle vanemad ON käinud ka ENDISES balti Jaama restoranis), et tegu on fotostuudioga, kus välklambiga onu ülesvõetuna paistab su näolatakas pea sama kaunis ja seltsimehelik nagu Nikita Hruštšov. Travelis pole ei riietehoidu ega uksehoidjat, seljankat ma ka nende menüüst ei leidnud, aga see-eest ulatuvad selle ruumid läbi maja ning võimaldavad salapilku peal hoida nii Stenbocki maja keskööni valgetel akendel, trollipeatusest "laulupeorongkäiguna" turule suunduvaid mutikestel kui kogu kireval loomaaial, mis paistab rongiperroonide poolt.

Balti Jaama elust on Kristale igatahes palju silma jäänud. Kas sa ikka ise tead, kui fenomenaalne on maailmast leida inimesi, kelle sotsiaalne tundlikkus võimaldab kaardistada juhuslike inimeste elu ja saatust pikas perspektiivis, MÄRGATA aastate tagant tuttavaid nägusid, registreerida pilguga muutusi, mida nad on läbi teinud? Näiteks mäletada lapsepõlves tulekahju tunnistajaks olnuna aknast välja hüppamas nähtud meest, keda nüüd aeg-ajalt ühejalgsena jaamast läbi liipamas võib näha; või tunda ära nn. "parmude" võsuke ja tema mängukaaslane, kes nüüd üheskoos perekonna on loonud.

Krista arvab, et see, mis värvikaid kujusid minevikust ja kaasajast Balti Jaama külge kleebib ja Traveli rahvale akende taga actionit ning varieteeprogrammi pakub (muuhulgas lillas teatrikostüümis võõbatud vanamuti näol, kes perrooni peal tantsu vihub), on Jaama turg. Ta on samalaadne tõmbekeskus kui kaubanduskeskused. Tõmbad selle koha lagedaks, lõpeb ka "karneval". Nõudepesijad ei peaks jooksma väikseid ajalehemüüjaid suurte poiste pommimise käest päästma ja ükski joodik ei hingaks kuklasse, kui peaks juhtuma, et kristal jälle jaama katusel kõrguvat "Tallinna" plafooni joonistada tuleks nagu kunagi Kalamaja Põhikooli kunsti-välitunnis. Siiski on turg vähemasti parem variant kui omal ajal lahtistest puukastidest müüdud räimed ning rämpsu ja soga täis "ostukeskust" ma jaanuse kuuldes teist korda parem ei mainigi. See tuleks tühjaks teha! kõlab kindel seisukoht. Tegelikult ma mõtlen, et Traveli rahvas võiks lihtsalt mõelda välja mingi ERILISE Jaama-maiuspala ja ajada selle postidetaguse sibulapirukapühamu pankrotti. Mis see küll olla võiks? Igatahes mitte kord rongi ootavale põnnile serveeritud  tulisoolane jäätis (kui  köögikatastroofidest rääkida), aga võibolla räimevorm, mis keedukartulite asemel kord catering- tellimusena kuskile peenele vastuvõtule rändas, sellal kui päevapraaedi etllinud inimesed restoranis hämmeldunult paljast kartulit nosisid, ehteestlaslikult KUSAGILT siiski mõnd kilupoega leida lootes.

Neljapäeva hommikul võisin ma üsna jultunult Reisu-liste tööaega kulutada, ent enamasti (nagu näiteks esmaspäeval, kui käisin restorani ukse taga piilumas julgemata oma fotosilmaga nii ootamatult sisse prantsatada) on hommikupoolikult saal hotellikülastajatest pruukostiahmijaid täis. Krista selja taga laual, muide, ei olegi tühjad kausid, vaid moos... ilmaasjata palusin neid varjata, eks ole. ....tahaks ka moosi.

Kaminasaali "luureaken on veel palju parem kui suure söögisaali oma, sest see on madalamal (vist). Aga mis siis selgemast pilgust kasu, kui aknast paistvad räpparid ja jou-jou´d ise muudkui ringi UDUTAVAD.

Kuna loengud surusid peale, andsin lõpuks kandadele valu, jättes restoranirahva uste avamiseks valmistuma ja oma igapäevast tööd tegema. No kui palju võib üks Kopli rebasenähvits inimesi kiusata! Jaa - tegelikult mitte Kopli. Sel teemal vaidlesime ka pikalt. Kas Kopli algab sümboolselt Balti Jaamast või kusagilt mujalt? Isegi meie sõbralik trio polnud päris üksmeelne.

aga jäägu vaidlusküsimused Vabaduse Väljaku tunneli näituse jaoks. praegu lähevad mul juba sõrmed trükkides sõlme. uued lood tund aega vähem kui nädala pärast. Või siiski.... naistepäeval? Tulge trammipeatusse lilli ostma, saate ka pildi peale. Pealtkuulamiseni.