esmaspäev, 22. märts 2010

Kaablivargad keerasid käkki.

"No nüüd kadus see rong ÜLTSE ära! Mai näe änam ÜLTSEMITTE midagi!" Hüüatab tädike perroonil, kui Paldiski rongi saabumisaeg posti pealt kustub. Seepeale pühib ta, muide, oma prille, justkui ilmuks rong ja tekst pärast seda nõiaväel nähtavale. Kõrval ootavad Kullo loodusringi lapsed, suured kotid kelkude peal, endiselt küüti Aegviitu. Õpetajad ei lähe aga liialt ähmi, kuigi lastel jaamas õieti kuskil istudagi ei ole. Enne just leidsin nad suures ootesaalis põrandal kükitamas. Täpselt samamoodi oli põrandal koha sisse võtnud Andres, kes kasutas ära tasuta WiFi pistikut rahvusvaheliste kassade nurga taga seinas.... Varem oli saali teises otsas mingi pisut mugavam WiFi koht olnud, isegi koos lauaga, aga nüüd enam mitte. Kohvikus on ehk, aga vist mitte tasuta. Igatahes on kummaline, et meie pealinna pearaudteejaamas on ootesaalis viibijatele vaid 2 pinki. Samas kasutab rongisõidu odavat ja ruumilahedat võimalust üha rohkem inimesi, eriti koole oma ekskursioonidel ja mitte ainult koolivaheajal. Vat kui kultuuripealinn tuleb, peaks ka jaamakultuur ja see, kuidas reisija end tunneb, olema tipp-topp. Muidugi võib üles Travelisse minna või midagi, aga jookse sa siis säält alla rongile, eks. Huvitav, et kasiinole ja Lombardile on ruumi, aga reisijate mugavusele mitte.
Vaatan fototapeedi taustal seisvat kelguvirna ja peale tuleb tahtmine ise ka kelgutama minna. Peaks tädil laskma Viljandist siia sõita koos sääl kuuri all seisva soomekaga, siduma õhupallid leeni külge ja laskma edasi-tagasi mööda perroone. Kui mugavust njet, võib vähemasti lõbus olla. Aga siis käiks ma jälle pinsioneerudele närvide peale. Küll ütleks taas mõni mutike, et kui ma pole SUURIMAST PÄEVALEHEST siis pole tal küll mõtet end korda teha ja pildistada lasta. Ma ju kõigest mingi tundmatu ninatark. Raha ei saa, kuulsaks ei saa, ja keda mingi kunstinäitus peaks üldse huvitama? Seal käivad  ju ainult need inimesed, kes PÄEVAGI OMA ELUS MIDAGI KASULIKKU EI OLE TEINUD. (!!!!!!!!!!!!!)
Või lausuks hapu näoga, inetuid kilepakke vedas puhvaikas vanamees, et ärgu ma kiusaku avalikus kohas vanu inimesi ja pole tal nagu põhjust ühtki mu lauset lõpuni kuulata. Mine minema ja ära riku mu päeva ära.
No teate. Teid ma oma kelgu peale küll ei võta, kui pätid jälle Elektriraudtee kaablid ära varastavad. Lugesin küll toda uudist lehes, aga mul ei tulnud see meelde enne, kui loodusringi lapsed juba üle tunni olid oma sõiduvahendit oodanud. Diiselrongiga said inimesed küll kohale, kohati isegi Jõhvist.
Sellepärast mutikesed perroonil ei NÄINUDKIMITTE MIDAGI  noh sest ...juhe oli puudu.

OFF TOPIC: mõtlesin et 1. aprillil võiks pulli teha ja vahetada tšeburekikohviku menüü salaja ümber. Samasugune paber, sarnane kiri, aga paneks kirja midagi totaalselt napakat. Tšeburaškad tšeburekkide asemel... Paskaagid moosiga. Kompostrisupp. Kaugsõidukohvi. Ainult kuda ma selle ümber saaks vahetatud? Mul on mingit kaasosalist vaja.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Anna Õhku

Prõuvva naudib muuzikat

Otsing sellest blogist